Poes shopates ei osanud ma aga arvestada ühe üliärritava asjaoluga: mees käib nüüd koos lastega neid kappe tühjaks söömas. Ega ma selleks raha ei raisanud!

Minu mõte oli ikka see, et meil on iga päev toit laual (hommikul, lõunal ja õhtul) ning mõned snäkid ka ja natukene magusat. Kindlasti ei mõelnud ma kriisi jaoks kartulikrõpse ja pähkleid varudes, et need võib nüüd kohe ära tarbida. Panin sinna ju väga suure osa oma igakuisest sissetulekust magama ja me peame ikka kuidagi kuu lõpuni omadega toime tulema.

Kui nemad seal kapi kallal kogu aeg käivad, siis pahandan, mis ma pahandan, eks ma vahel käin ise ka tavapärasest rohkem, aga süüdistan selles neid: nemad ju ajavad mulle isu peale!

Teised perenaised, milliseid nippe te kasutate, et oma pere söögiisusid vaos hoida, kui kodu on toitu täis?