Riigikokku saanud naised: kanad, vanad kanad ja nunnud tibud

 (55)
Riigikokku saanud naised: kanad, vanad kanad ja nunnud tibud
Foto: Ester Vaitmaa

Vaatan riigikokku saanud naiste nimekirja ja näen kohe selgelt, kes on kes. Esialgselt on seal reas 19 naise nime ja nimekirja troonivadki sellised nunnud, õrna sulega tibud. Need on poliitikud, keda on ilus vaadata ning kui ta vastu tuleb, siis sa ei karda talle tere öelda ja pai teha. Sa tead, et ta on armas ja loodad, et temast ei saa kunagi kurja kukke (jah, ka naine võib muutuda mehiseks) ega mökut kana.

Nunnude tibude hulka kuuluvad kahtlemata Urve Palo, Kaja Kallas, Urve Tiidus, Marika Tuus ja Annely Akkermann. Välimuse järgi on seal ka Kadri Simson (ehkki tema sulg võib mõnes kohas juba okkaliseks muutunud olla) ja Keit Pentus. Need on naispoliitikud, kellele on kerge andestada, sest ta on niivõrd nunnu ja siiras. Teinekord isegi ootad, et ta eksib, sest siis on nii armas seda siblimist vaadata. Aga ikka annad andeks! See ongi ilusa naise tunnus.

Järgmisena hakkasid nimekirjas silma kanad (sest naiste kohta ei taha broiler öelda). Need on naispoliitikud, kellest keegi aru ei saa, et „kuda ta, lilleke, nüüd jälle õrrele sai?“ Välimuselt on nad juba vähe pulstunud ja väsinud, kuid kukekarjas ajavad asja ära. Siia kuuluvad Mailis Reps, Olga Sõtnik, Reet Roos, Yana Toom ja Heljo Pikhof. Kui nad tänaval vastu tuleksid (aga vaevalt nad üldse jala liiguvad), siis ei tunneks äragi. Mõni arvab ekslikult, et nad on kellegi poolt ehk võtmega „üleskeeratavad“, aga see pole vast õige.

Vanad kanad (kõlab umbes nii nagu „vanad kalad“) on sellised, et praadi neist enam ei tee, aga panna pole ka otseselt kuhugi. Las nad siis kaagutavad veel nii kaua kuni tibukesed kasvavad. Siia kuuluvad Ester Tuiksoo, Marianne Mikko, Laine Jänes, Kristiina Ojuland (tema oskab kuuldavasti lennata ja õrrele ei jäägi!) ja Inara Luigas. Nad on juba selles eas, et võivad mugavamat äraolemist endale lubada, ega elus polegi kõige tähtsam teradel ja sõkaldel vahet teha!

Aga on veel üks nimi, mida ei tahaks tavaliste kanaliste hulka kuidagi paigutada, see on Ene Ergma. Tema on vähe pärlkana moodi, sest pärlkanaliha pidi maitsema nagu ulukiliha ning on vähe kuivem. Ene Ergma ei luba endale kunagi „mahlakust“, on alati väärikas ja kui korra kaagutab, siis on öeldud nii, et jääb ikka meelde (see idiootide koht seal ööistungil, mäletate!). Tavalised kanad ei julgeks nii otse põrutada. Samas — las ta olla väikestele tibudele eeskujuks, milliseks „kahuriks“ ei tohiks naispoliitik muutuda.

On mõneti kahju, et riigikogust jäid välja mõned kraaklejamad kanakesed — Evelyn Sepp näiteks. Tema „taksolendu“ oli ju omamoodi põnev vaadata, et kuhu saatesse ta nüüd maandub või mis üritusele.