Uberi juht imestab: kas naised ise ka mäletavad, kuidas purjuspäi võõrastes autodes laamendavad?
Uberiga lepingu tegemine on imelihtne ja esimesel päeval nägin, et teenin päris korralikult. Karastuse saamiseks sõitsin esmalt tööpäeva hommikul ja ennelõunal. Peamiselt tellisid mu inimesed, kes läksid tööle või siis inimesed, kes tahtsid lennujaama. Ma pole väga jutukas, aga mõnegi inimesega oli päris palju rääkida. Näiteks lennujaamast südalinna liikunud turistid tahtsid teada hindade kohta ja uurisid üldse, kas nn stereotüübid tõele vastavad. Näiteks see, et eestlased on jube uimased ja et bordellid on siin odavad. Seda viimast väidet ma polnud ise kuulnudki.
Purjus mees versus purjus naine
Ööelu linnas on aga hoopis teine tera. Nüüd olid mul endal silme ees stereotüübid. Nii, kindlasti on kõige hullemad kunded purjus sommid, kes keelduvad jooke ja burkse ära panemast ja trügivad kogu täiega mu autoistmeid rikkuma. Ja ega eestlased paremad ole. Mäletan ise ka pidusid, kus meil sõpradega läks autos suht käest ära… Kui me ka istmeid ei rikkunud, siis oma jauramisega rikkusime autojuhi närve piisavalt palju. Kord peatas juht auto keset Mustamäed kinni ja kamandas meid lihtsalt välja.
Naljakas on, et ma eksisin. Ei olnud kõige hullemad kliendid sugugi purjus mehed, vaid naised. Näiteks kolm tšikki, kes tulid kuskilt firmapeolt ja alguses paistis, et jooke neil kaasas pole. Äkki haaras ees kõrvalistmel istunud tüdruk põuest pooltäis siidritopsi ja üritas juua. Olime just jõudnud ühe valgusfoorini ja pidin pidurdama. Jook lendas tüdrukule otseteed sülle. Selle asemel, et ennast süüdistada, viskas ta mind topsiga vastu pead. Jah, täpselt nii oli. Mõelda, olime ju keset liiklust, ma oleks võinud üldse sellise segamise pärast teelt välja sõita. Järgnenud sõimu ma parem ei kirjeldagi. Jooke ajavad tüdrukud üldse palju ümber. Mingid vabandused stiilis “pliis, ma hoian jooki ilusasti” minu jaoks enam ei tööta, sest uskuge — mõni neiu oskab isegi suletud korgiga Fanta (koos väikese viinaga) täies mahus põrandale kallata. Aga tihtipeale peidetakse jook salaja kotti ja hakatakse keset sõitu jooma.
Sõbrannale jõuga kallale
Veel üllatavamad on mu jaoks pidevad tülid. Kujutage ette, et kell on umbes pool kuus hommikul. Ma olen nii väsinud, aga siis tagaistmel jauravad kaks sõbrannat selle üle, et ühel kadus huuleläige ära ja kindlasti teine tegi seda. Teine ütleb, et sõbranna valetab ja üldse, kunagi ammu varastati ta enda huuleläige ära. Täiesti arusaamatu mokalaat. Hiljuti nägin sedagi, et üks neiu värvis tagaistmel ripsmeid ja tekkis mingi tüli. Äkki teine tüdruk lõigi silmi värvival tüdrukul käega selle ripsmetuši-harja vastu nägu. Ma ei oska kogu stseeni sõnades hästi kirjeldadagi, aga seal vist võis isegi järgmine päev sinikas olla.
Sellest ma parem pikemalt ei räägigi, kuidas tüdrukud näevad õhtu lõpuks välja koledad kui öö ja püksid on osadel langenud nii madalale, et tagant poolt on — khm, kuidas ma selle sõnastan — liiga palju näha. Selle peale, et koju tahetakse sõita nii, et taskus pole sentigi, ei kergita ma enam kulmugi. Loomulikult ei keeldu ma tellimusest, kui näen, et jälle tüdrukutekamp (mu enda reiting läheks ka alla Uberis, kui tellimustest keeldun), aga olen kordades õnnelikum isegi tüüpiliste briti poissmeeste peale. Näiteks on nende fookuses õllejoomine ja nad tahavadki pigem kiiresti järgmisesse baari või miks mitte bordelli saada, omavahel niisama klähvimiseks ja targutamiseks pole aega.
