Loen ja kuulen muudkui, mida kõik inimesed jaanipäeval ära juua plaanivad, millised pohmakaravimid sel aastal kõige popimad on ja kui raske on “kainet rooli” leida. Lisaks uudised Soomest, kuidas seal jaanipäeva puhul üle nädala aja järjest pidutsetakse ning kuidas seal juba mitu inimest surma on saanud — nii avariides kui uppunud.

Minu arust veidi imelikuks kisub see asi. Sellepärast otsustasin sel aastal protesteerida ja jaanilaupäeva üksi kodus veeta, vaikselt raamatut lugedes ning filme vaadates. Mees ja lapsed selle vastu polnud, et mina linna jään — neil on nagunii tavaliselt oma jaanipäevategevused, millest ma varasematelgi aastatel alati osa võtnud pole.

Ma juba ootan oma jaanipäeva! Üksi kodus rahus ja vaikuses, kas see pole mõnus? Lisaks kujutan ette, et ma olen ilmselt enam-vähem üksi ka oma majas, sest enamikul naabritest on suvekodud ja nad on seal. Võib-olla olen terves linnas peaaegu üksi…

Kirjutasin sellest teile sellpärast, et äkki mõni inimene pole lihtsalt selle peale tulnud, et ka üksi on jaanipäeva tähistamine täiesti võimalik. Vahel vajavad inimesed meeldetuletust, et pühade ajal enda täis joomine ei ole kohustus, mis tuleb kindlasti ära teha.

Kirjutage Naistekale oma plaanidest: kas on teisigi protesteerijaid, kes jaanipäeva linnakorteris veedavad?