"Meie lapsed on kõik juba täiskasvanud ja elame mehega kahekesi. Kuid nüüd leidsin, et mehel on silmarõõm tekkinud. Ja ei teagi, mida siis teha: kannatada ära või visata siiski välja?

Sellises vanuses uue kaaslase leidmine tundub üsna võimatu ja uute veidrustega harjumine raske.
Mees ei suitseta, joob harva ja siis ka vähe. Minuga käitub hoolivalt ja muidu riidusid pole. Rahadega saaks ise hakkama. Korter on minu oma ja mu praegune palk normaalne.

Töö lihtsalt mehel ongi selline, et noori ilusaid näitsikud on ta ümber palju. Ja kui näidata end rahaka inimesena, leidub ikka mõni, kes vanamehel katuse sõitma paneb. Maksab arveid ja annab lihtsalt raha.

Aga kas ma peaks siiski õudse lõpuga selle lõputu õuduse ära lõpetama?"