Olen 45aastane pereema. Meil on kolm last, kaks on teismelised ja noorim veel koolieelik. Soetasime perega eelmisel aastal suvila ühe väikese Eesti linna külje alla ja nüüd veedamegi puhkust siin.

Teismelised on muidugi pool aega muude tegevuste ja laagritega hõivatud, kuid mina, abikaasa ja noorim laps oleme siin veetnud juba üle kahe nädala. Muidu me väikelinna eluga kokku ei puutu, sest jääme ikka veidi eemale, aga peaaegu iga päev käime poes, vahel jalgratastega, vahel autoga. Ja see pilt, mida ma poe juures näen, paneb tõesti hämmastuma.

Näiteks eile, pühapäeval, läkime taas poodi ja kohe, kui kohale jõudsime, pidime me kuulma pealt poe ees tülitsevat paari. Tegemist oli noore kena tütarlapse ja veidi ehk vanema noormehega. Viimase näost olid näha alkoholi tarvitamise jäljed ja ta ei paistnud ka eriti kaine. Probleem paistis olevat selles, et noormees tahtis veel kuhugi edasi jooma minna ja muudkui rääkis, et läheb sealt lihtsalt läbi ja ikka ainult korraks läheb, tüdruk aga muudkui korrutas, et “ei lähe sa kuhugi” ja “lähme koju”, aga kuna ta sõnu ei kuulatud, siis lõpuks ütles: “Olgu, läheme siis koos sealt läbi!” Koos minemine mehele nii väga meeldivat ei paistnud, aga igatahes koos nad seepeale ära läksid, tüdruk kindla sammuga, noormees ehk veidi kõikuva, kuid tahtmist täis sammuga.

See oli lihtsalt üks juhtum. Aga tõesti, ma olen nende kahe nädala jooksul näinud niivõrd palju situatsioone, kus mehed on purjus või tahavad alkoholi ostma minna ning noored naised siis üritavaid neid veenda joomist lõpetama ja proovivad neid koju vedada.

Miks kenad noored naised küll selliseid mehi oma ellu vajavad? Usun, et paljud neist noortest neidudest on vaevu gümnaasiumi lõpetanud ja selle asemel, et siin väikelinnas mingit joodikut talutada ja varsti sellega veel lapsed ka saada, võiksid nad ju edasi õppida, ennast harida, maailma avastada… Vahel on need n-ö armastuse teed ikka arusaamatud…

Naisteka lugejad, kas olete ka väikelinnades viibides sarnaseid tähelepanekuid teinud? Mida teie sellest arvate?