Vaestele ja kadedatele, kes kõigile võrdset emapalka nõuavad: miks peaks kõigil lastel võrdselt halb olema?
Naistekale kirjutas Pia, kes on praegu lapsega kodus emapuhkusel ja kellel vanemahüvitise temaatika kopsu üle maksa on ajanud: “Olen lapsega kodune ja saan emapalka, mille üle olen väga tänulik. Teenisin enne lapseootele jäämist tugevalt üle keskmise ja seetõttu on ka emapalk üsna kobe — elab kenasti ära ja saab säästagi ilma, et peaks millegi pealt kokku hoidma. Saan kõrvale panna, et pärast lapsega kauem kodus olla. Mind ajendas kirjutama ühe mu sõbranna arvamusavaldus, et emapalk peaks olema ikkagi kõigile võrdne, sest lapsed on võrdsed.”
Sellist juttu kuuleb mõne partei esindaja suust samuti ja minu suureks hämmastuseks arvavad jumala paljud, et emapalk peakski olema ühesugune nii üliõpilasele, kes pole päevagi oma elust tööl käinud, kui firmajuhile või tippspetsialistile, kes on end üles töötanud ja riigile väga korralikult makse maksnud.
Kas te, inimesed, teete nalja või? Nii lolli juttu kuuldes ei teagi, kas nutta või naerda. Võrdse emapalga pooldajad rõhuvad ikka ja alati sellele, et kõik lapsed on sündides võrdsed ja peaksid saama elule ühesuguse stardi. Ma ei tea, kas te pole varem märganud, aga elu ongi karm ja ebaõiglane ja võrdsust laste sünnitamise ja kasvatamise küsimuses ei ole olnud kunagi ega tule iialgi. Ühesugune emapalk oleks aus ja õiglane nende perede jaoks, kes teenivad väiksemat palka. Ehk minu meelest nende jaoks, kes ei ole viitsinud rohkem pingutada — rohkem õppida, edasi pürgida, ennast arendada, edasi jõuda ja kõige selle tulemusena suuremat palka välja teenida. Väga kehva olukorda jätaks selline muudatus kõrgemapalgalised naised, kes nagunii planeerivad oma rasedust hoolikamalt ja oma karjääri ja töötulevikku silmas pidades. Tõenäoliselt ei sünniks kõrgemapalgalistesse peredesse siis üldse enam lapsi või siis, kui üldse, siis maksimaalselt üks, sest ennast normaalsele järjele töötanud naine ei taha mõistliku palga pealt mitmeks aastaks sügavasse miinusesse kukkuda. Mina leian, et ei ole aus, et see, kes õppinud, tööd teinud ja vaeva näinud, peaks kogema päris ränka sissetuleku langust ainult seetõttu, et laisemad ja rumalamad leiavad, et “muidu pole võrdne!” Miks peab kõigil võrdselt halb olema??? Ma küsiks veel seda, et milles minu laps süüdi on, et sina pole osanud oma lapsele paremaid tingimusi luua?
Jumala ausalt — poleks emapalka tänasel kujul, poleks minul last sündinud. Ma ei jäänud rasedaks enne, kui oli olemas esiteks muidugi õige ja kindel mees ja teiseks 100% majanduslik iseseisvus + kindlus, et kui mees ära kaob kõrvalt, suudan lapse ise üles kasvatada.
Pereplaneerimisoskus on muuseas üks märksõna, mis madalapalgalistele võrdse emapalga nõudjatele võiks selgeks saada. Kui raha ei ole, siis lapsi ei sünnita ja just täpselt nii lihtne see ongi. Tee tööd, rassi end paremale järjele ja siis sünnita ja saa normaalset emapalka. Mitte aga ei hakka teistelt, kes on osanud oma elu paremini elada, ära võtma, sest muidu “pole võrdne”.
