Vanem naine küsib: olen oma kallima emaga sama vana — kas see on normaalne suhe?

Mulle on palju interneti tutvumissaitidel oluliselt nooremate meeste poolt ligi aetud. Seni olen suutnud neid kõiki tõrjuda, kuid nüüd ei suutnud me kumbki kiusatusele järgi anda.

Ma olin algusest peale mehele rääkinud, et meil ei ole mõtet suhelda, sellest ei tule niikuinii midagi — meie vanusevahe ON lootusetult suur ja seda muuta ei saa. Suhtlesime ikka edasi. Mõlemat justkui tõmbas teise poole. Nüüd oleme kokku ka saanud. See tegi olukorra veel raskemaks, sest ta osutus palju toredamaks, hoolivamaks ja osavamaks kui ma arvasin. Ta on töökas, ettevõtlik, majanduslikult kindlustatud. Kui mees oleks olnud töötu ja kodutu, oleks olnud minu poolt kohe kõik läbi, sest raha on põhiline, miks mehed vanemaid naisi otsivad. Tema arvab ilmselt samuti, et mina olen tore. Samas räägime mõlemad, et oma vanematele me teineteist esitleda ei julgeks, sest need saavad raudselt infarkti ja seda küll ei tahaks.

Meie vanusevahe on 22 aastat. Tema ema on ainult natuke vanem kui mina ja tal on mu pojaga väiksem vanusevahe kui minuga. Ma olen nii õnnetu selle olukorra pärast. Lõpuks, kui olen leidnud tõeliselt toreda mehe, siis pean vägisi sundima ennast temast loobuma, sest see on nii lootusetu juhtum — täiesti perspektiivitu suhe.