Ma ei jaksa ära kuulata seda inisevat hipimöga, mida igast võimalikust kanalist sisse voolab. Küll korraldatakse koos festivale, küll aidatakse üksteisel tee südamesse ja hinge leida. Aitäh, aga ma olen 30 aastat juba iseseisvalt hakkama saanud, ma ei vaja mingi Kalamaja kitarriga kuti möla selle kohta, kuidas end igal hommikul venitama peaksin.

Miks see mind kõik häirima on hakanud? Lihtne põhjus — ma näen, et mu sõbrad on ka juba nakatunud. Lihtsatest ja toredatest saunaõhtutest on saanud mingid energiaringitamised ja meega kokku määrimised. Täielik pornograafia. Kui see kõik minust kaarega mööda käiks, siis ilmselt mind ei huvitaks ka. Aga tundub, et asi hakkab suuremat kõlapinda saavutama ja selle tõttu hakkab rohkem selliseid ajudeta samblasöödikuid tekkima.

Tehke kõik nelja seina vahel oma šamaanitrummidega kodusünnitusi, aga ärge rääkige sellest avalikult. Mul läheb süda pahaks!