Aeg-ajalt rinnus tekkivat põletavat ja ebameeldivat tunnet kutsuvad tavaliselt esile kõrvetised. Neid põhjustab maost söögitorusse tungiv väga happeline maosisu, mis ärritab söögitoru limaskesta. Kõrvetised tekivad enamasti pärast sööki või pikali olles, eriti öösel. Need on seotud toitumise ja toiduga mitme mehhanismi kaudu, näiteks soodustab nende teket söögijärgsest mao mahu suurenemisest tulenev mao seinte venitus ning söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine.

Igapäevased kõrvetised vaevavad kümmet protsenti täiskasvanutest. Seejuures on kõige tõenäolisem rinnakuvalu põhjus, mis ei ole tingitud südamehäiretest, reflukshaigus. Kõrvetised on reflukshaiguse tavaline sümptom, mille all kannatab kolm neljast refluksihaigest. Teised reflukshaiguse tunnused on kõhugaasid, isutus, tükitunne kurgus, oksendamine, rohke süljeeritus ja kuiv köha, ent need ei ilmne kõigil ega üheskoos.
Neelamisraskused ja -valu võivad viidata reflukshaiguse põhjustatud söögitoru ahenemisele või kasvajale. Harvemini esinevad sümptomid on hääle kähenemine, astmaatikul astma süvenemine, kopsupõletik, krooniline köha ja hambaemaili kulumine.

Raviks mitu moodust

Söögitoru endoskoopiat tehakse siis, kui esineb verist okset, aneemiat, neelamisraskusi ja -valu või kiiret kõhnumist. Uuringul võidakse leida limaskesta haavandid või alumise sulgurlihase lõtvumine. Vahel avastatakse vahelihase- ehk diafragmaalsong, mille korral on magu sopistunud läbi vahelihases oleva ava rindkereõõnde. Sageli aga ei leita endoskoopilisel uuringul mingeid kahjustusi.

Osal refluksihaigetel ilmnevad vaevused vaid aeg-ajalt ja nõrgalt. Sellisel juhul piisab haigusega toimetulemiseks õigest toiduvalikust ja eluviisist. Ravimeid on vaja võtta siis, kui vaevused on nii tugevad, et häirivad öist und ja segavad olemist ka päeval, või kui on diagnoositud söögitorupõletik. Reflukshaiguse tekitatud söögitorupõletikku peab ravima hoolega, sest muidu võib tekkida söögitoru armistumine, mis raskendab neelamist.
Ravimid vähendavad maosisu happelisust ning tavaliselt mõjuvad kiiresti ja vaevused kaovad, kuid alati see nii ei ole. Mõni peab võtma ravimit iga päev, mõnele piisab tablettide tarvitamisest kuurina.

Reflukshaigus on krooniline tõbi, mis ravimite ärajätmisel annab endast taas märku. Raskematel juhtudel on näidustatud kirurgiline ravi. Reflukshaigust soodustavad mõned haigused, näiteks Sjögreni tõbi ja gastroparees ehk mao aeglane tühjenemine — nende haiguste raviga leevenevad ka reflukshaiguse nähud.

Veel võivad reflukshaiguse sümptomeid võimendada mõned ravimid, näiteks vererõhualandid, mis blokeerivad kaltsiumi omastamist, või südamerohud, mis lõdvendavad söögitoru alumist sulgurlihast. Sellisel juhul tuleb nõu pidada oma raviarstiga, kes vajaduse korral ravimi ümber vahetab.

Loe edasi portaalist Kodus.ee