Esiteks tuleb ta muidugi ära tunda. Selleks mõtle, kas tead kedagi, kelle kohta käivad mõned neist punktidest:

1. Tal puudub täielikult filter ja ta ajab suust välja ükskõik mida ega pane tähelegi, et tema sõnad võivad kellelegi haiget teha. Üsna tihti tundub, et ta teeb seda meelega.

2. Ta süütenöör on lühike, pea olematu. Ta solvub, vihastab või plahvatab ootamatute pisiasjade peale ja käitub ettearvamatult.

3. Tema lähedus paneb sind ennast halvasti, õnnetult või kurnatuna tundma ning sa kõnnid kikivarvul ja valid hoolega oma sõnu, et teda mitte pahandada.

4. Tundub, et ta nagu naudiks konflikte — tõmbab igast asjast tüli üles, ei nõustu millegagi, vaidleb, torgib ja ärritab.

5. Ta peab absoluutselt igal hetkel olema tähelepanu keskpunktis ja läheb endast välja, kui teda vestlusesse ei kaasata või kui ta kuuleb, et keegi on ilma temata pidu pidanud, kinos käinud vms.

6. Sa kardad teda ja oled igal hetkel mures selle pärast, mis võib kohe juhtuma hakata.

7. Su pereliikmed ja ka sa ise olete pidevalt valvel ja jälgite hoolega, millises tujus ta parasjagu on ning kohaldate oma käitumist vastavalt sellele.

8. Vaidlused, mis peaksid lõppema minuti-paariga võivad tema osalusel kesta tunde ja päevi — ta lihtsalt ei anna alla ega ole valmis kedagi ära kuulama.

9. Mis iganes ka teemaks ei ole — tema on alati ohver ja eeldab ja ootab kõikidelt erikohtlemist.

10. Ta kasutab minevikus temale osaks saanud ebaõiglust ära, et omale eeliseid ja õiguseid välja kaubelda. Ta ei unusta ega andesta midagi, vaid toob kõik teiste minevikus tehtud apsud endale sobival hetkel jälle päevavalgele.

Kui teie seltskonnas on mõni eelpoolkirjeldatule vastav inimene, siis tuleb kõigepealt meeles pidada seda, et te ei kujuta tema halba käitumist lihtsalt ette, vaid see ongi selline! See, et ta ühel päeval suudab täiesti normaalne olla, ei õigusta tema täiesti ebanormaalset, ebasobivat ja kiuslikku käitumist järgmisel kolmel päeval. Tegu ei ole mingi kiiksuga, vaid emotsionaalselt ebastabiilse inimese väga tüüpilise käitumismalliga, mis on mürgine ja teiste suhtes ebaaus ja mis tegelikult vajab spetsialisti tähelepanu. Kuniks seda võtta ei ole, peate te ise õppima ennast tema eest kaitsma.

Seda saab teha niimoodi:

1. Tunne ära ja tunnista, et tegu on mürgise käitumisega ning ära püüa seda pehmendada ega ilustada. Inimesed näitavad oma käitumisega täpselt välja, kes nad tegelikult on, seega ei ole tõesti mõtet püüda tema vastikuses midagi head või ilusat leida.

2. Sea ise piirid selles osas, mida sa oled valmis taluma ja mida mitte. Ja jää endale kindlaks. See võib tähendada, et see halvasti käituja peab jääma jõululõunalt eemale, olgugi ta pereisa, su vend või ema õde. Inimene, kes rikub teiste jaoks jõulud ära, ei peaks pereüritustest osa saama. Kui ta käitumine muutub ja ta siiralt vabandab, võid ka sina latti allapoole lasta ning talle uue võimaluse anda.

3. Leppiga kõikidega kokku teemad, mida jõululauas üles ei võeta, sest neist tuleb alati ainult tüli. Peata jutt kohe ja palu osalejatel lõpetada, kui keegi siiski kiusatusele vastu panna ei suuda.

4. Sea kindel ajaraam. Kui jõulupidu algab kell 6, siis alakugi see kell 6. Emotsionaalselt ebastabiilsed inimesed armastavad hilinemist, sest see annab neile võimaluse grandioosselt siseneda ja kõikide tähelepanu endale saada, samuti tunnevad nad siis, et nemad kontrollivad olukorda. Ära paku talle seda võimalust.

5. Ohtlikku käitumist ei pea keegi välja kannatama. Kui on teada, et sugulasele meeldib napsutada ja ta läheb sellega üle piiri ja see lõpeb halvasti, siis sea ranged reeglid: minu kodus keegi ei joo! Kellele see ei sobi, jäägu ukse taha. Ka külas olles ei pea sa purjus onu või vanatädi norimist taluma, tõuse lihtsalt püsti, täna võõrustajat ja lahku.

6. Mine peole või korralda see siiras usus ja lootuses, et tuleb väga tore õhtu. Kui keegi hakkab heietama mingeid minevikuteemasid, millest alati draama tekib, vii kiiresti jutt mujale ja proovi teha kõik, et ta ei saaks tähelepanu.

7. Kui olukord siiski kontrolli alt väljub või sulle tundub, et hakkab väljuma ning mängu tulevad ähvardused, palun helista KOHE politseisse, veel enne, kui keegi päriselt viga saab.

8. Pea meeles, et kahjuks ei tähenda perekond tingimusteta turvatunnet ja rahu ning kui keegi pereliikmetest käitub vägivaldselt (verbaalselt või füüsiliselt) ei tähenda veresugulus mitte midagi. Sa ei pea seda inimest kaitsma, sa pead kaitsma iseennast ja sul on õigus turvalisele õhkkonnale. Seega — ära karda politseid kutsuda!

9. Perepühad ei ole aeg pereteraapiaks. Selle asjaga peaksid tegelema professionaalid ja tegema seda privaatselt. Kui sa tead, et su suguvõsas on keegi, kes hakkab koosviibimistel tõenäoliselt musta pesu pesema või tüli norima, valmistu juba varakult ja harjuta, kuidas saaksid rahulikuks jääda ja tema provokatsiooniga mitte kaasa minna. Neil on võimalik tülitseda ainult siis, kui neil on publikut ja kaasarääkijaid või kui nad suudavad kellegi rivist välja lüüa. Rahulikuks jäädes võtad sa talt trumbid käest!

10. Viimane ja kõige olulisem punkt on see, et tuleta endale igal momendil meelde, et sul ei ole absoluutselt mitte mingit kohustust end ohvrirolli panna! Ka mitte pere või sugulaste keskel!

Allikas: Psychology Today