Jõuludel ei pea ainult mandariine sööma: milliseid põnevaid puuvilju pühadelauale valida?
Datlid on väikesed pehme ja magusa viljalihaga viljad, mis lausa sulavad suus. Värsked datlid ei ole sama magusad kui kuivatatud datlid. Neid võib süüa maiustusena või hoopis hapukoore või jogurtiga. Samuti sobivad datlid vormiroogadesse ja kookidesse. Kuidas pakkuda datleid jõululaual lisandina? Lõigake datlid pikisuunas lahti, võtke kivi välja, täitke datlid kitsejuustu, rosmariini ja meega.
Litši viljaliha on mahlane ja magus ning meenutab veidi viinamarja. Kui viljad on küpsed, siis on nad punakaspruuni värvi. Söömiseks vili kooritakse ja eemaldatakse kivi. Litši sobib hästi näiteks eksootilistesse puuviljasalatitesse.
Mango on luuvili, mille viljaliha lõigatakse lameda südamiku juurest keskelt lahti. Mango on küps, kui viljaliha annab kergele survele järele ja selle viljaliha on intensiivse kollase värviga. Mango on väga hea niisama või jogurtiga söömiseks, samuti sobib see hästi salatitesse. Maailmas on väga palju erinevaid mangosorte, Rimist leiab peamiselt kolme sorti mängusid: „Kent”, „Keith” (väga maitsvad, isegi kui on värvilt täitsa rohelised) ja Tommy Atkins” (kõige levinum, ilusa punakaskollase värviga kuid mitte nii väga magus). Selleks, et mangot peolaual serveerida, segage mangokuubikud soolatud lõhe, avokaado, laimi ja oliiviõliga. Maitsestage basiiliku ja tšilliga ning nautige maitseelamust.
Värske ananass on ergutav ja pisut hapuka ning veidi vürtsise maitsenüansiga. Vili on puuviljavaagnal dekoratiivne ja seda on kasutada salatites ning joogisegudes. Ananassi kasutatakse laialdaselt vürtsikate eksootiliste toitude, nii soojade roogade kui magustoitude valmistamisel. Hea nipp: marineerige ananass laimi, siirupi ja tšilliga. Seejärel grillige ning nautige rõõsa koore ja röstitud mandlitega.
Ananass sisaldab seedimist soodustavat ensüümi bromeliini ning võitleb vedeliku säilitamise vastu ja aitab parandada kahjustunud kollageenikudesid.
Cherimoya on 8-16 cm suurune südamekujuline puuvili, misjon värvuselt küpsena kollakas pruun ja kohati pruunikas. Viljaliha on tal tihke, kreemikas-valge ja mõnusalt magusamaitseline. Viljas on ohtrasti musti 1-2 cm läbimõõduga seemneid. Küps vili on käega katsudes pehme ja koor eraldub kergesti. Viljaliha süüakse toorelt ja väga mõnus on kasutada ka kokteilides, pudingites ja jäätises.
Bellaverde brokkoli pärineb Itaaliast ja see tähendab “ilus roheline”. Bellaverde brokkoli on väga erilise magusa maitsega. Vilja maitse saladuseks on päikesepaiste. Päike ja lühike kasvuperiood annavad talle ilusa rohelise värvi, magusa maitse ja õrna tekstuuri. Söögiks tarvitatakse nii õisikut kui ka vart.
Lehtkapsas on olnud väga tähtis taim juba Rooma ajal, mil see oli talupoegade põhitoiduks. Lehtkapsas talub väga hästi külma ja külma saades muutub tema maitse magusamaks ja maitsekamaks. Lehtkapsas sisaldab väga palju vitamiine ja kasulikke aineid. Mõõdukas kogus lehtkapsast annab salatile omapärase maitse. Enne tarvitamist oleks soovitav kupatada kapsast paar minutit soolvees, et vähendada selle mõrudust. Lethkapsas on väga maitsev ka gratineeritult. Seda võib püreestada, soovi korral koos kartulitega.
Kastanid — külmadel talvepäevadel on söepannidel küpsetatud kastanid Euroopa suurlinnade tänavatel tuntud hõrgutised. Kastaneid kasutatakse linnuprae täidisena või hoopis püreena linnuliha juures.
