"Kas mitteusklik ei tohigi siis jõuludel kirikus käia?"

Poiss-sõber torises, et tema minuga jõululaupäeval kirikusse ei tule. Küsisin, miks? Mis on selles halba, et korra aastas kirikus käia? Joosep rõhutas: „JUST. Kord aastas! Kord! See on silmakirjalik, sa pole tegelikult usklik.“

See oli vist esimene kord, kui tülli läksime. Seda viie kuu jooksul. Novembris sõitsin oma rumalusest tema autoga foori taga otsa teisele autole. Plekimõlkimine, edasi tegeles asjaga kindlustus. Joosepi asemel oleks ma ikkagi vihane olnud. Auto on ju mehe silmarõõm!? Ta ei vihastanud. Veidi varem suutis ta ühel peol mu tutikale kleidile punast veini peale ajada. Piinlik. Kleidi materjali teades oli kindel, et välja see plekk lõplikult pesus ei tulegi. Ma ei vihastanud! Nüüd siis see.

Ristitud, aga mitteusklik

Täiesti loomulik, et minna jõulude paiku kirikusse. Tema aga keeldub ja nimetab mind silmakirjalikuks. Istusin maha ja mossitasin veidi aega. Siis helistasin parimale sõbrannale, kes kuulas mind ära. Ta andis nõu, et ma oleks leplikum ja vaataks asja teise nurga alt. Mis teise nurga?

Olen ristitud, aga mitteusklik. Mu peres muidugi austatakse teatud traditsioone, aga see on ka kõik. Lapsena oli mul kiriku ees aukartus. Ikka sai loetud mingeid raamatuid, kus räägiti müstilistest munkadest ja nunnadest. Siis oli see minu jaoks kõik üks ja sama: usk ja kirik. Ma arvasin, et jumalat pole olemas, aga mingi jõud ikka inimesi suunab. Õppisin muusikakoolis trompetit ja olin ka kohaliku pasunaorkestri liige. Tase oli, nagu ta oli. Meid kutsuti esinema peamiselt matustele ja pühade ajal kirikusse. Ikka hea, kui oreli kõrval muud pillid laulmist saadavad. Jõululaupäeval oli alati mitu jumalateenistust ja minu jaoks oli see huvitav. Lisaks puhkpilli mängimisele sai jälgida inimesi, kes olid kirikusse tulnud. Peamiselt eakad inimesed, ent ka noori peresid.

Õiget jõulutunnet otsimas

Enam ma puhkpilli ei mängi, usklik pole jätkuvalt. Jõulud on siiski see aeg, mil ma tahan kirikust läbi käia. Alles jumalateenistuse järel tekib õige jõulutunne. Olen tähele pannud, et kuskil 2000ndate keskel oli inimesi vähem, aga 2009-2010 paiku on jõululaupäevadel hakanud aina enam kirikus käima. Mul pole konkreetset kirikut. Näiteks, kui olen vanemate juures maal, käin seal. Tallinnas olen käinud mitmetes kirikutes.

Joosepiga leppisime nii kokku, et mina ajan oma kirikuasja ära ja siis pärast istume koos maha ja tähistame pühi. Ta ilmselt ei hakka mõistmagi, miks kirikus käin, aga pean sellega leppima.

Kas sina lähed jõulude ajal kirikusse?