Lapsevanem on tüdinud: hakkab pihta! Kas igal aastal on kohustuslik enne jõule õpetajate ja kasvatajate kingituste pärast lolliks minna?
Saan aru, et igal aastal on lasteaias uued vanemad, kelle jaoks on see kõik nii esmakordne ja põnev, aga inimesed, kellel on lapsed juba suuremad, võiks juba maha rahuneda ja normaalselt käituma hakata. Kas tõesti peab igal aastal selle pärast lolliks minema?
Kas on tõesti vaja iga aasta minna närvi esiteks selle peale, et üldse keegi tahab õpetajale kingitust teha? Nagu jumala suure üllatusena tuleb mõnele alati, et on vanemaid, kes peavad kinkide tegemist vajalikuks ja normaalseks. Alati leidub keegi, kes lendab peale “aga mulle keegi ei kingi töö tegemise eest midagi” jutuga. NO KAHJU, ära osale, aga ole vait ja ära vingu! Huvitav on selline mõtteviis, et kui mina ei saa, ei pea teised ka saama. Need inimesed hooltisevad päevast päeva teie laste eest ja te ei raatsi neile isegi šokolaaditahvlit tänutäheks sussi sisse panna? Päris huvitavad prioriteedid…
Teiseks, kui esimene ving on üle läinud, hakkab kemplemine summa üle, mida koguma peaks. Kas 5 eurot inimese kohta on liiga palju või vähe? Mõni nõuab 20, mõni ei raatsi eurotki anda. Õnneks meil klassis on normaalne lapsevanem, kes ütles sel aastal ära, et kes tahab, kannab endale sobiva summa üle, kes ei taha, olgu omaette ja kui keegi ei osale, ostab ta ise oma raha eest kingituse. Jumala mõistlik, ole sa tänatud, hea inimene! Muidugi ma osalen! Mõned aga suudavad jaurata nii, et kõigil juuksed hallliks lähevad — ükski summa ei sobi, ükski kink ei sobi, ükski väljapakutud variant ei ole okei, aga ise ka mingeid ettepanekuid ei tee, ainult vingub.
Teises äärmuses on need ülipüüdlikud, kes pingutavad maksimaalselt üle. Tulevad ettepanekud, et õpetajad on ikka nii väärtuslikud, et neile alla 500eurost kingitust ei ole ÜLDSE MÕTET tegema hakatagi ja on siis täiega solvunud, kui nad maa peale tuuakse. Tore, kui teil on nii palju raha, aga enamus meist töötab siiski tavalisel töökohal ja saame tavalist palka ning igal aastal 100 eurot lasteaia ja kooli kingituste peale ei tule kõne allagi.
Ja isegi, kui summades suudetakse kokku leppida, siis hakkab pihta, et mida kingime. Mind panevad täiega imestama need, kes siiralt arvavad, et mingi T-särk või kruus on parim kingitus. Kui inimene on olnud 15aastat ja rohkemgi õpetaja, siis arvake ise, mitu särki või kruusi tal kodus on ja kui paljusid ta neist tegelikult kasutab. Mingid kinkekaardihüsteerikud ajavad ka oma jura, et kinkekaart on nii suvaline ja käivad peale, et peab ikka olema peale tikitud nimega pajakinnas või muu mõttetu jura, aga PERSONAALNE. Inimesed, palun… teil võib olla garaažitäis sodi, aga õpetaja, kes elab korteris, on väga tänulik šokolaadi või kohvipaki või mõne teise muudmoodi realiseeritava kingi eest, mis ei võta kodus ruumi ära.
See kõik oleks üle elatav, kui kogu see kirjavahetus ei ummistaks mu postkasti ära. Ma olen püüdnud end nendest listidest eemaldada, aga siis jääb mul saamata ka päriselt vajalik info, nii et muuskui aga kustutan ja loodan, et jõul saab varsti läbi ja ma ei pea nende lollustega enam oma aega raiskama!
