Lugeja ettepanek: kinkige lähedastele jõuludeks asjad, mida te ka endale tahate
Lugesin Naisteka artiklit, mis soovitab osta lähedastele kingitused, mis kinkijat ennast peegeldavad. See on väga õige! Meie suguvõsa on juba ammu sellist süsteemi järginud ja sellega veel kaugemalegi läinud. Kirjutan sellest teile ka — äkki kellelgi on abi.
Olen kolme lapse ema. Lisaks suurele perele on meil ka väga suur suguvõsa ja seega jõulukingitusi ostavad kõik igal aastal päris palju. Juba mitu aastat tagasi leidsime viimaks lahenduse, kuidas jõuda selleni, et keegi ei pea oma kingitustes pettuma ja pärast pühi mõtlema, mida kõikide nende mõttetute asjadega pärast pühi teha.
Nimelt on meil selline süsteem, et mõtleme küll ka sellele, mida keegi võiks vajada, aga jätame alati tagasitee — kui inimene seda konkreetset asja ikkagi ei vaja või ei soovi, siis ta ütleb seda ausalt ja annab kingituse kinkijale tagasi. Mõned mu tuttavad arvavad, et see on imelik ja inimesed võivad solvuda, aga sellest murest ma küll hästi aru ei saa, sest meie võtame igatahes selliseid asju naljaga. Tihti on nii, et inimesed hoopis vahetavad kingitusi omavahel. Mõnikord ostab see, kelle kingitus saajale ei sobinud, sellele inimesele pärast uue kingituse. Igatahes on meie suguvõsas sellised jõulud, et kellelgi ei ole pärast kodus mingit ülearust pahna, vaid ainult uued vajalikud asjad. Ka kingituste umbkaudse rahalise piirväärtuse oleme omavahel kokku leppinud.
Lastega muidugi päris nii ei saa, aga nendega on see hea asi, et nad ju kirjutavad jõuluvanale ja me saame niiviisi teada, mida nemad soovivad.
Soovitan sellist kingituste süsteemi kõigile — meie küll enam teistmoodi ei tahaks. Muidugi peavad selleks inimestel omavahel väga head suhted olema ja peab oskama asju huumoriga võtta ning mitte solvuda. Üldse soovitan selles jõulupaanikas asju pigem vabalt võtta, mitte näha kingitustes kohustust — nii saab ka jõulustressist lahti!
Mida teie sellisest kingisüsteemist arvate?
