"Mina oma jõululauas alkoholi ei paku, võite end oma kodus täis juua kui soovite!"

Sel aastal toimub suur jõuluõhtusöök minu kodus ja kohale tulevad nii minu kui abikaasa vennad oma naistega, samuti paar lähemat sõpra ja meie vanemad, samuti kõik lapsed. Mul on läbi mõeldud kogu menüü ja ettevalmistused on juba täies hoos. Küll aga jätsin sihilikult plaanidest välja alkoholi, sest meie sõprusringkonnas ei osata sellega piiri pidada. Eile küsis mees, kas veinid on ostetud. Vastasin, et ei ole ja polnud plaanis veini pakkuda. Kui keegi tahab, toob ise kaasa. Ja siis selgus, et sellise suhtumisega olen teinud väga suure vea.

Alati on olnud veinid-viinad-konjakid laual, aga mina ei ole sellest kombest lugu pidanud. Õigupoolest on mu arvates lausa inetu end jõululauas uduseks juua, eriti laste ees. Nüüd aga arvavad nii mu abikaasa, ema kui vend, et teen seda lihtsalt kokkuhoiu eesmärgil ja pakuvad, et ostavad ja toovad ise joogid. Ja seda enam mõtlen ma, et tahaks teha põhimõtteliselt alkoholivaba õhtusöögi!

Ütleksin sõpradele, et vana-aastaõhtul võivad end kõrvuni täis juua kui soovivad, aga miks mitte veeta jõuluõhtusöök rahulikus meeleolus ja ilma alkoholita? Juba eelnevatest aastatest on mälestusi, mille tahaks pigem kustutada. Kuidas mõni muutus pärast paari klaasi liiga ausaks ja mõni liiga valjuks... Kui ei oska juua, ilma et see sind absoluutselt teiseks inimeseks ei muudaks, pole vaja üldse juua. Ma ei taha, et mu kaua planeeritud õhtusöök lõppeks sellega, et mu vend magab diivanil ja tema naine hakkab seksijutte rääkima ja itsitama, et lapsed pange teie nüüd kõrvad kinni. Kohutavalt labane.

Olen otsustanud, et just nii teen, aga järsku paisutatakse seda aina suuremaks probleemiks ja mis siis kui inimesed otsustavadki siis mitte tulla? Samas, istugu siis oma pudeliga kodus kui see olulisem on.