Tahtsin ka rääkida millestki, mis minul südame soojaks teeb ja tuju rõõmsamaks muudab.
Nimelt olime oma kaaslasega 1,5 aastat koos olnud, kui ta pidi oma kodumaale reisile minema kuuks ajaks. Me olime kogu aeg nii lahutamatud olnud ja ikka öelnud iga päev neid ilusaid sõnu teineteisele (ma armastan sind jne). Kuid sellel päeval, kui ta lahkuma pidi, panid need sõnad meid mõlemaid tönnima nagu väiksed lapsed, kes lahutatakse igaveseks..
Me istusime autos ja embasime teineteist ning lihtsalt mõlemil pisarad voolavad ja ei saa muid sõnu suust kui et ”..see vist ongi tõeline armastus”.
Kui sa oled inimesega kogu aeg koos, siis tundub iga väike lahusolek kuidagi nii suur asi… ja sellistel hetkedel sa tegelikult mõistad, mis on armastus ning mida see tunne sinuga teeb!
See mälestus jääb mulle igaveseks meelde ja praegu sellele tagasi mõeldes tundub see kuidagi nii totter ja isegi naljakas :) Aga armastus suudab ka suured tugevad mehed nutma panna ja oma tundeid välja ütlema!