Pihtimus: mulle aitab, järgmisel aastal ei kuluta ma jõulukingitustele sentigi!

Kõlan nüüd nagu mõni materiaalne nõid, aga mina kulutasin sel aastal sõprade-sugulaste jõulukingitustele ligi 300 eurot ja vastu sain heal juhul 30 euro väärtuses kingitusi. Ma ütlen päris ausalt, et olen solvunud, sest ma tean, et võimalusi mu sugulastel ja sõbrannadel on ning mulle ei mahu pähe, miks oli nende meelest okei öelda mulle, mida nemad kingiks tahavad, kuid mina ei saanud ainsatki asja enda soovidest.

Mu parim sõbranna soovis jõuludeks kallis päikesepuudrit ja ma ütlesin vastu, et sooviksin üht silmakreemi (suhteliselt sama hinnaklass, silmakreem on vist isegi 5-10 eurot odavam). Ma kinkisin talle puudri ja ostsin juurde ka sama brändi pintsli. Vastu sain 10eurose silmakreemi ja Kalevi šokolaadi. Ütlen ausalt, et olin pakki avades solvunud ja ka tema sai sellest aru. Ta pakkus mulle isegi puudrit tagasi, kuid ma päris nii hull ka pole. Loodan lihtsalt, et ta saab järgmine kord meie “ütle mulle, mida sina tahad ja ma ütlen, mida ma sooviksin” kokkuleppest paremini aru.

Järgmisena, mu vend. Teadsin, et ta tahab endale kvaliteetseid kõrvaklappe ja ma leidsin sobivad umbes 90 euro eest. Oleme alati teineteisele üsna palju kulutanud ja mul polnud kahju talle neid osta. Kui ta uuris, mida mina jõuludeks sooviksin, ütlesin, et tahaksin hea meelega nädalavahetust spaas. Jõuluõhtul avastasin enda jaoks kuuse alt ujulapääsme. Esiteks ei armasta ma ujumist, teiseks on mul kallis jõusaalikaart, mis sisaldab ka ujulapääset ja mu vend peaks seda teadma, sest ka tema käis vahepeal paar kuud minuga samas jõusaalis!!! Kusjuures oma tüdruksõbrale kinkis ta 200eurose ehte, meie nooremale vennale iPodi ja vanematele Robbie Williamsi kontserdipiletid…

Vanematele kinkisin uue kalli madratsi, sest nende vana madrats ei kannatanud enam mingisugust kriitikat. Nad olid väga tänulikud ja mul oli selle üle ainult siiras rõõm, kuid see rõõm kestis hetkeni, mil avastasin, et mu vend (oleme suhteliselt ühevanused) sai kingiks uued talverehvid, kuid mina sain veini ja CD-plaadi (kes neid enam kuulab!?).

Ma tean, et see kõlab nii kohutavalt, aga no tõesti — kui inimesed küsivad sinult, mida sa kingiks tahavad, kuid seda ei kingi, siis milleks üldse küsida!? Eriti kui nad teavad, et saavad minult vastu just selle, mida nemad kõige enam tahtsid...