Kodutohtri detsembrikuu teemad
* Valgus teeb rõõmsamaks

* Lihased-liigesed külmapakku

* Peolauast lisakilodeta

* Vererõhu ööpäevaring

* Rahulikud jõulud, päriselt

* Vali õige kraadiklaas

* Kui külm kohmetab käed

* Naise usaldusarst – günekoloog

* Söö ikka liha ka!

* Teetassist ergutust ja turgutust

Jõulupidu pereringis võib välja kaevata mitmeid pinna all hõõguvaid pingeid: sõnavahetused, solvumised ja möödarääkimised; teiste iseloomuomadused, mis närvidele käivad; pereliikme piinlikkust tekitav käitumine; laste lakkamatu vingumine; pereliikme uue elukaaslasega harjumine. Ja loomulikult stress kingituste pärast.

Meil kõigil on oma arusaamine sellest, mis täpselt olukorra raskeks teeb, kuid kindel on see, et seda tekitavad kõik olukorrad ja ka inimesed, kes panevad sind tundma ärritust, pahameelt, viha, alandust, segadust, usaldamatust, meeleheidet või üksildust.

Jõuludesse kui tähtpäeva, mil eeldatakse, et pere on koos, suhtuvad inimesed samuti väga erinevalt. Selle põhjal tekivad ka isesugused tunded. Selleks et jõulud mööduksid võimalikult rahulikult ja meeldivalt, saab igaüks midagi ära teha. Alati pole võimalik valida olukorda ja tingimusi, kuid igal juhul võid sa muuta oma suhtumist nendesse.

1. Alusta endast

Teiste käitumist on pea võimatu muuta, seega saad muuta vaid iseennast. Kõigepealt tuleks mõtiskleda selle üle, mis tavaliselt ebameeldiva olukorra põhjustab. Kui see on näiteks pereliikme pidev näägutamine, vaidlushimu või pidev õrritamine, millele sa särinaga vastad, proovi sedakorda kõik torked vastuseta jätta. Kujuta ette, et oled uhke sulestikuga lind, kellele visatakse peale vett — need on solvangud, naaksumised, naljad –, ja kõik see ärritav “vesi” lihtsalt valgub mööda sulestikku maha, sind tegelikult puutumata.

2. Leia kaastunne

Meis kõigis on veidi empaatiat: võimet tajuda ja mõista teiste inimeste tundeid ja vajadusi. Mõned asjad äratavad meie kaastunde kergemini kui teised — näljane kutsikas, haiget saanud põngerjas, eksinud vanainimene –, ent paljude asjade suhtes oleme aja jooksul endale kaitsemüüri ümber ehitanud. See viimane võib juhtuda just lähisuhetes, kus sageli kogetud ebameeldivad käitumismustrid meie empaatiavõimet tuimastavad.

Siiski võib kaastunne olla esimene samm arusaamise ja võib-olla ka kivistunud käitumise muutmise poole. Võime proovida mõista, miks käituvad inimesed just nii, nagu nad käituvad, olgu see valjuhäälne hooplemine jõululauas, mis võib tähistada üksildust, või pidev negatiivsus, mis lähemal silmitsemisel on hoopis mure. See äratundmine aitab meil iseenda ärritustunnet vähendada või vaos hoida.

Kuidas jõulurõõmu pikendada ja tülisid ennetada, loe edasi Kodutohtri detsembrikuu numbrist.