Pühadeaegse ostumöllu asemel ja sooviga raha kokku hoida eelistab suur osa Eesti inimesi hoopis  internetis šopata, sest nii on kodust lahkumata võimalik tarbekaupadelt kokku hoida mõnel juhul lausa 40-50%. Netiostlemise populaarsuse tõusu kinnitab ka statistika: Statistikaameti andmetel on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis alates 2005. aastast pea kolmekordistunud, aastaga on kasutajate arv suurenenud 11%.

Palju ostetakse CD-sid ja raamatuid, nii eesti kui ka muukeelseid, samuti tehnikat, kuid ka rõvaste ja jalanõude neti kaudu ostmine on järjest populaarsem, andes rahalise kokkuhoiu. “Sada eurot neljasajaneurose ostu pealt on juba oluline kokkuhoid,” nendib mees, kes netist tehnikat eelistab osta.

Välismaal elavad eestlaste meeles on netis ostelda on igal juhul soodsam. Manona Paris, ajakirjanik Moskvas, kinnitab, et hinnavahe võib tulla lausa kolmekordne — tema ise on neti kaudu tellinud Amazonist, Osta.ee-oksjonikeskkonnast ning kohalikest netikaubamajadest nii rõivaid kui ka majapidamises tarvilikku.

Agaramad netišoppajad tellivad sel moel ka toidukaupa — näiteks erilised toiduained, mida kohalikus poes saada pole, on neti kaudu varsti kohal. Enamik netiostjaid eelistab ka hindu võrrelda — näiteks kui palju erinevad soovitud toote hinnad USA ja Suurbritannia netipoodides. Internetis šoppamine annab hea võimaluse kasutada ka olemasolevaid soodustusi — näiteks teatri-ja kontserdipiletite puhul, mis jõulukingitustena popid. “Näiteks saab mõnes piletimüügiportaalis teatripiletitele enne maksmist määrata kehtivad soodustused ja mõnikord ilmuvad seal rippmenüüst välja kampaaniad, millest eelnevalt aimugi polnud,” toob üks netiostja välja taolise ostuviisi eelised. Hotellide ja lennupiletite bronerimine ja ostmine interneti kaudu on muutunud juba iseenesestmõistetavaks.

Netis ostlemise karid

Internetis ostlemisel tuleb aga arvestada ka mõningate oluliste aspektidega, millega poodi minnes kokku puutuda ei tule. Esmalt tuleb hoolikalt läbi lugeda netipoe kasutusjuhend ja lepingutingimused — tihtilugu võib kampaaniahind olla küll soodne, kuid lähemal uurimisel selgub, et toode on mõeldud selle hinnaga müümiseks pelgalt USA turul ning tellimisel mõnda muusse sihtriiki lisanduvad täiendavad kulud. Tellitava toote hinna puhul tuleb kindlasti vaadata just lõpphinda koos kõigi postikulude ja maksudega.

Reeglitega tutvumine on oluline, sest alati ei pruugi internetikaubamaja asuda sugugi Euroopa, vaid hoopis mõnel muul mandril. Internetikaubanduses on ühtsed miinimumnõuded kauplejale ning sidevahendi abil sõlmitavatele lepingutele kehtestatud kogu Euroopa Liidu ulatuses ning ka Norras ja Islandil.  Niisiis Euroopa Liidu piires võib vabalt Internetist kaupu tellida, pelgamata tollimakse või lisakäibemaksu. Samuti on vastava Euroopa Liidu direktiiviga kindlaks määratud see, millist teavet peab tarbija enne ostu sooritamist saama ning et tarbijail on õigus vähemalt seitsme päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada. Osades riikides nagu Eesti, Soome, Rootsi, Saksamaa jt, on ostust loobumiseks seadustega ette nähtud ka pikem aeg ehk 14 päeva. Sellist olukorda tuleb küll iseäranis riiete, jalanõude jms puhul päris tihti ette, kuid alati ei pruugi internetikaubamaja kauba tagasivõtmisel sugugi väga paindlik olla, millega tuleb tarbijal arvestada. Samuti tasub meeles pidada, tagastusõigus ei kehti juhul, kui näiteks kauba kasutamistähtaeg on möödunud, arvutitarkvara ümbris on avatud, tegemist on ajakirjade, ehk perioodiliste trükistega.

Saadetiste tellimisega kolmandatest riikidest tuleb tasuda käibemaksu üle 21,98 eurose väärtusega paki vastuvõtmisel, erandiks on aga näiteks parfüümid, mille puhul käibemaksuvabastust ei ole. Üle 150 euro suuruse saadetise puhul lisandub tollimaks, mis on toodete lõikes erinev ning mida saab kontrollida Eesti Tollitariifistiku kodulehel. Tollivormistust vajavate kaupade puhul tuleb arvestada tollivormistuskulude lisandumisega.

Kindlasti tuleks uurida kaupleja tausta - seda ennekõike juhul, kui tegemist pole suure ja juba toimiva internetikeskkonnaga või on kaup internetioksjonil.  Ettevõtja varasema käitumise kohta saab infot kõige kergemini nõnda, kui sisestada tema nimi otsingumootoritesse ning vaadata, missugused on teiste kogemusel sama ettevõtjaga kaupa tehes. Juhul, kui selgub, et ettevõtjal või firmal on ette tulnud probleeme, tasuks tehingust hoiduda. Lisaks teiste tarbijate kogemustele võib internetis ringi vaadates leida ka Tarbijakaitseameti või mõne muu organisatsiooni poolt avalikustatud hoiatusi ühe või teise kaupleja suhtes ning ei tee ka paha, kui küsite kauplejalt tema esitatud kontaktandmetel paar küsimust toote kohta — nii saate kohe aru, kas pakutud telefoninumber või meiliaadress üldse toimivad.

Isikuandmed ja turvarisk

Paljud netikaubamajad ning ostukeskkonnad nõuavad ostlejalt isikuandmete edastamist — nendega tuleb aga olla väga ettevaatlik ning igal juhul meeles pidada, et see on suur turvarisk. Tuleks jälgida, milleks küsitakse nime, elukohta, isikukoodi ja pangaarvet puudutavaid andmeid -  kõige hullemal juhul võib küsija eesmärk olla pahatahtlik ning lõppeda identiteedivargusega (teie isikuandmeid kasutavad petised tulevikus teie nimel tehingute sõlmimiseks). Informatsiooni enda isiku kohta tuleks jagada minimaalselt ning päris kindlasti ei tohiks oma isikuandmeid ning pangakaartide koode edastada kolmandatele isikutele, et nad teie nimel internetis ostu-müügitehinguid sooritaksid.

Kuigi maksmisviise on mitmeid, on tänaseni kõige populaarsem viis internetis ostude eest tasuda pangakaardiga — kas siis krediitkaardi või krediitkaardi funktsiooniga deebetkaardiga.

Krediitkaardi numbri küsimine on õigustatud aga vaid juhul, kui soovite kauba või teenuse eest maksta. Pangakaardiga makstes tasub alati kontrollida, kas krediitkaardi info sisestamise lehe allservas on ikka tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisatud “s” — https://…, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Kindlasti ei tohiks esitada enda kohta rohkem andmeid, kui vaja turvaliseks maksmiseks — kirjutada kommentaaridesse oma salasõnu ega muud detailset infot pangaarve kohta. Soovitav on täidetud tellimisvormid ja tellimust kinnitav teade välja trükkida. Mõned krediitkaardikompaniid pakuvad inernetiostude puhul kasutamiseks ka täiendavaid turbesüsteeme.

Internetišoppaja rusikareegel ütleb aga üht — enne ostu sooritamist arvesta kõiki võimalikke ohtusid ning tee omalt poolt kõik, et ettevõtja tausta kontrollida ning veenduda toote kvaliteedis, nii viid hilisema pettumuse võimaluse miinimumini. Kui vähegi tekib kahtlus netis pakutava kauba kvaliteedi või ettevõtja suhtes, ei maksaks tehingut sooritama hakata, ükskõik kui ahvatlev tundub ka pakutav hind.

Autor on Swedbanki EraisikuteRahaasjade Teabekeskuse juhataja