Vihane lugeja: meid on neli õde-venda, ometigi olen mina jälle koos vanematega ainsana jõululauas

Olen hilistes 30ndates naine, neljalapselisest perekonnast, ent kahest õest ja vennast ainsana vallaline. Täpsustan, et see on mu enda valik, mitte paratamatus, olen siiski veel üsna kabeda väljanägemisega. Üks õde ja vend elavad välismaal, noorem õde kuni eelmise aastani kodus.

Eeldasin alati, et vähemalt kaks meist on jõulude ajal ema-isa juures. Enne kahe aasta tagust aega ei olnud pühadelauas kunagi vähem kui kuus inimest. Mullu ei tulnud aga kumbki välismaal elajatest jõuludeks kodumaalegi ning ka noorem õde veetis pühad peika perega.

Mind ajab eriti tigedaks, et juba mullu ei pidanud ükski neist isegi vajalikuks mind sellest teavitada, vaid mu ema pidi mulle ütlema, et oleme pidulauas kolmekesi. Tänavu kordub sama jama – olen õdedest ja vennast ainus, kes pühad kodus veedab. Ema sõnul pole temal sellega mingit probleemi, ent kahtlustan, et ta natuke ikka selle pärast kurvastab. Ma ei kirjutagi seepärast, et olen vanemate pärast mures, vaid asi on minus. Ma olen vihane ja haavunud ja tahan teada, kas mu tunded on õigustatud.

Proovin olla ratsionaalne, ent mul tulevad iga kord pisarad silma, kui kujutlen, kuidas taas kolmekesi jõululauas istume. Ma ei ole õdede ja vennaga seda veel arutanud, kuna kardan, et teen olukorra hullemaks, kuna vanematel ju sellega probleemi ei ole, vaid minul. Lisaks olen ma ju vallaline ja lastetu oma valikul ning nemad ei pea oma plaane minu pärast ümber tegema. Siiski tean, et tunnen ennast jõululauas nagu tõeline luuser.

Hea lugeja, anna nõu, kas kirja autori pahameel on põhjendatud!