Väga pisikese beebi kõrvalt lahkumine võib põhjustada süütunnet ja hirmu maimukese arengu olulistest verstapostidest ilma jäämise ees, kuid aastaid koduseinte vahel veetnud naine võib olla tööst ja kollektiivist sedavõrd võõrdunud, et kohanemine osutub keeruliseks. Naistekale saatis humoorika arvamusavalduse naine, kelle eesmärk on oma kirjutisega ümber lükata viis levinud müüti emapuhkuselt naasvate naiste kohta.

Laste kõrvalt tööl käimine on paganama raske, keegi ei väida vastupidist. Milleks siis raskendada olukorda sellega, et peame hakkama ennast nullist tõestama ja palgaläbirääkimistel kehtestama? Miks on nii, et emadelt eeldatakse töötamist nagu polekski vahepeal lapsi saanud ja ema olemist nagu poleks täiskohaga tööl? Kuidas see kohale ei jõua, et juba pelgalt oma elu elementaarse majandamise näol on iga ema rööprähklemise ja hea pingetaluvuse maailmameister? Uskuge, me oskame oodata iga ootamatust, väljuda kõige kohutavamast kriisist sirge seljaga ning osutada seejuures veel teistelegi abi. Milline töökoht selliseid omadusi ei vajaks? On suisa imekspandav, kuidas nii paljud tööandjad eelistavad aga endiselt emasid stereotüpiseerida alljärgnevate müütide põhjal:

Müüt 1. Pärast laste saamist kaotavad naised huvi oma välimuse vastu.

Väär. Kodus titega istuv naine tervitab iga väiksematki võimalust endale ilusad riided selga panna, nägu pähe teha ja täiskasvanute seltskonnaga liituda. Nauding juuksuri, küünetehniku või kosmeetiku külastamisest omandab hoopis uue tähenduse, kuna nüüd on sellele lisaväärtuseks puhkus lastest ning sellega kaasnev vaikus ning iseendale pühendumine.

Müüt 2. Titemammad jäävad alati igalepoole hiljaks.

Väär. Olles karastunud arstide, lasteaedade, huviringide ja trennide vahet pendeldamisega pole koosolekule või tööpostile õigeks ajaks jõudmine mitte mingi probleem. Väikeste laste ema teab juba eos, et igale poole on vaja hakata oluliselt varem minema, mis tähendab, et pigem jõuab ta kohale hilinemise vältimiseks hoopis esimesena ja on ühtlasi ka kõige paremini valmistunud.

Müüt 3. Emad tegelevad töö ajal pidevalt koduste asjadega.

Väär. Nagu öeldud — soovist ennast kasulikuna näidata on emad tööle topelt pühendunud ning soovivad tõestada kõigile, et nad on endiselt võimekad ja pädevad. Kuigi nad seda valjusti välja öelda ei tihka, siis naudivad nad koduste asjade jätmist kellegi teise hooleks ja lapsehoidja ning abikaasa sõnumid lülitatakse telefonis ülima heameelega vaikse režiimi peale.

Müüt 4. Emad on kapriissed ja nende peale ei saa loota

Väär. Kuigi vahel võib tõesti juhtuda, et lapse ootamatu haigestumine tekitab olukorra, kus naine peab tööasjad korraks pausile panema, siis üleüldises plaanis on ta siiski üks stabiilsemad ja usaldusväärsemad töötajad üldse, kuna tal puudub igasugune ambitsioon lüüa kaasa kontoriafäärides ja -draamades ning konfliktide lahendamises on ta saavutanud absoluutse professionaalsuse. Emad on meeskonnamängu tipp-spetsialistid isegi juhul, kui nad enne lapsehoolduspuhkust kollektiivis sugugi hiilgavalt toime ei tulnud.

Müüt 5. Emad väärivad väiksemat palka

Absoluutselt väär. Kahjuks on see suureks probleemiks nii Eestis kui mujal maailmas, et vanemapuhkuselt naasnud töötajale määratakse täpselt sama palk, mis tal oli enne koju jäämist, võtmata arvesse vahepeal tõusnud keskmist palka, elukalliduse tõusu, ülalpeetavate arvu tõusu ning tema suurenenud kvalifikatsiooni. Meeldib see teile või mitte, ülemused, aga laste kasvatamine on maailma karmim kiirkursus aja haldamises, eelarvete planeerimises, suhete klaarimises ning iseenda ja oma võimete tundma õppimises. On aeg seda tunnustama asuda!