Eilsel BPW Estonia 25. juubelile pühendatud konverentsil "Naine ja karjäär. Kas sinul on võimalus?" oli jutuks seegi, miks naised ei toeta naisi.

Kõusaar rääkis, et temal on traumaatiline kogemus lapsepõlvest. Ta suhtles peamiselt poistega - 95 protsenti sõpradest olid vastassoost. Klassiõed Kõusaart ei sallinud. "Mind ei sallitud ning narriti, jagati tagaselja noahoope. Mõni klassiõde ei ütle siiani tere," tõdes ta.

Ta ütles, et ei saa ka ise aru, millest see täpselt tulenes. "Mu arstist ema ütles, et vat nii, see ongi - kadedus. Pole mõtet oma aega ja energiat selle peale raisata. Sa tee seda, mis sina teed. Mine edasi," märkis Kõusaar. "Karavan läheb ikka edasi olenemata koerte haukumisest. Minu jaoks koerad olid teised naised." Ta sõnas, et keskkooli lõpu järel olukord muutus, kuna ta puutus kokku teistmoodi naistega.

Samas on just sookaaslased veeretanud kivisid teele ka karjääri puhul. Kõusaar meenutas, kuidas ta aastate eest taotles ühele filmiprojektile raha filmiinstituudist. Komisjonis oli tema sõnul kari naisi, kes temast tunduvalt vanemad. "Meeleolu vestlusel oli juba selline, et arvasin, et seda rahastust ei anta," nentis ta ja lisas, et filmimaailmas suhtuvad mehed kohati naistesse isegi lugupidavamalt kui naised.

"Selliste kogemuste pärast hakkad naisi kartma, ei julge neile lootusi panna, kui oled alluva olukorras. Kui saad oma tiimi ise kokku panna, siis on teine lugu."