"Töötasin üles vägagi kasumliku valdkonna ja ettevõte oli minuga rahul. Kui tuli aeg emapuhkusele jääda, siis ma isegi ei mõelnud, mis mind ees võib oodata, keskendusin vaid lapsele.

Olles kahe lapsega neli aastat kodus olnud, jõudis kätte aeg tööle naasta. Hakkasin juba aasta algul ettevõttele märku andma, et plaanin sügise algul tagasi tulla. Vastust ma ei saanud — juht “unustas” meie kohtumised pidevalt ära. Huvitav oli ka see, et minu ametikohale oli võetud sama tööd tegema püsilepinguga inimene.

Lõpuks õnnestus mul siiski ettevõtte juhiga kohtumine kokku leppida. Läksin tema kabinetti, kus ta üritas mind veenda esitama avalduse, mille sisuks olnuks “lahkumine firmast omal soovil”. Sellega ma nõus ei olnud. Seejärel hakati mulle vaimselt survet avaldama. Juht üritas mulle selgeks teha, et ma ei ole enam oodatud, kuna olen emapuhkusel olles ajast maha jäänud, ja soovitas mul lehti lugeda, et end eluga kurssi viia. Lisaks väitis ta, et olen võimeline osakonna kasumi kahe nädalaga põhja laskma. Olin haavatud — enam kui kümme aastat olin ma jäägitult sellele firmale pühendunud ja olin oma valdkonna spetsialist. Ning mulle, kõrgharidusega inimesele, pikaajalisele töötajale, öeldi, et ma ei ole enam pädev. Alla ma igatahes ei kavatsenud kirjutada, kuna ma ei tahtnud lahkuda omal soovil ja ettevõttel oli seadusest tulenev kohustus leida mulle samaväärne töökoht, nagu mul oli olnud enne emapuhkusele jäämist.

Marie Claire´i viimane number
Detsembris 2010 ilmunud viimane eestikeelne Marie Claire on müügil suuremates kauplustes kuni 16. jaanuarini!

Pakkusin ülemusele uue lahenduse: koondagu mind. See talle esialgu ei sobinud. Kuna mul oli niivõrd pikk tööstaaž, oleks ta pidanud maksma kopsaka koondamishüvitise. Ta oli nõus mööndusega, et käin etteteatamisajal kolm kuud tööl ning tema annab mulle selleks ajaks kasutada akendeta kabineti ja internetita arvuti. Igaks juhuks proovis ta mulle pakkuda ka laotöötaja kohta. Olin nördinud. Saaga lõppes sellega, et leppisin väiksema koondamishüvitisega, kui seadus ette näeb.

Mida ma sellest õppisin? Seda, et emaks tasub saada igal juhul, kuna see kaalub kõik raskused üles. Kindlasti ka seda, et pärast säärast kogemust on võimalik leida kohe uus ja meeldiv töökoht, sest häid spetsialiste vajatakse alati. Kuid võib ka luua pretsedente ja käiagi kogu see kadalipp läbi — anda asjadele ametlik käik –, et teistel samas olukorras naistel hiljem kergem oleks. See peab olema individuaalne otsus, mina valisin teise tee.”

Kui karjäärinaine otsustab lapsega koju jääda, toimub ta elus väga suur muutus. Marie Claire uuris, mida tunnevad naised, kes on otsustanud end beebile pühendada ja karjääriredeli mõneks ajaks kõrvale lükata. Järgneb...