Kiri: Kui mulle meeldiks töö, mida teen...
Paljud meist võivad väita, et nad ei tee tööd pelgalt raha pärast? Et neile meeldibki olla sekretär või müügijuht või õpetaja jne.
Siinkohal tunnistan ausalt, et olen üks neist, kes ütleb: mulle minu töö ei meeldi!
Terve oma senise elu olen üritanud leida midagi, mis mulle tõeliselt huvi pakuks ja mille puhul saaks ma öelda, et armastan oma tööd. Et mulle meeldib hommikul kell seitse ärgata, kuna mul on üks maailma paremaid ametikohti.
Vaevalt et paljud meist teadsid väiksena, mis ametit nad suureks saades tõeliselt pidama hakkavad. Minagi olen pidanud mitut ametit. Alustasin ettekandjana, siis töötasin müügiassistendina, klienditeenindaja ja juhiabina... Kuid viimasel ajal olen jõudnud arusaamale, et ametikoht polegi mulle enam nii oluline.
Oluline on hoopis muu: mulle ei meeldi kellegi alluvuses töötada ja kui tekib rahaliselt võimalus midagi ise tegema hakata, siis ehk ühel päeval hakkangi. Vähemalt tean, et rabelen enda heaks ja enda huvides.
Olen mõelnud ka, kas ma tahaksin enam esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni kontoris passida ja vastus on EI. Heameelega tahaks olla enda aja peremees ja planeerida oma tööd. Hea oleks teha midagi, mis mulle tegelikult ka meeldib: õpiksin ehk hoopis disaini ja teeksin midagi loomingulist. Teeks pilte, reisiks ja kirjutaks artikleid. Kuid samas võiks valida mõnele nooblile kaubamajale uusi tooteid... Äkki hakkaks hoopis kusagil loomapargis loomi treenima.
Usun, et kunagi pole hilja kannapöördeid teha. Küsimus on pigem selles, kas see kõik ka end reaalselt ära tasub. Tore ju, kui mõned meist saavad ühendada töö ja hobi. Aga elu on sageli näidanud, et need tööd, mida teha ihkame, ei too piisavalt raha sisse. Ja kui sul on mõni tore hobi või anne, mida on võimalik rahas mõõta, siis pead aastaid vaeva nägema, et kuhugi reaalset jõuda ja end ära elatada. Kuid leivale tahaks vahel ka sinki.
Võib-olla on mul lihtsalt vähe kannatust. Kuid elu on ju liiga lühike selleks, et ennast pidevalt otsida. Või kui kaua on üldse normaalne eneseleidmisele aega kulutada? Ehk oskab keegi vastata.
Reaalsus on see, et üldjuhul teeb enamik meist oma mittemeeldivat tööd edasi. Tööd, millega ollakse harjunud ja kus saadakse kindlal päeval palka. Mõni töötab koguni 40 aastat samas kohas. Ega tunnegi kunagi vajadust kuhugi liikuda. Kas ainult selle pärast, et sellele inimesele ei meeldi muutused ja et tema elu on hauani paigas? Või jääb puudu pealehakkamisest? Või tekitab keskkonnavahetus hirmu?
Ehk ongi minu küsimused ja kohaotsimine seotud kannatamatuse ja kiire tüdimisega? Sest minu jaoks on viis aastat just paras aeg ühes kohas ammendumiseks. Siis otsin juba uusi jahimaid. Seepärast unistangi, kuidas teen ühel päeval tööd, mida tõeliselt armastan. Tööd, mis on ühtlasi ka minu hobi ja millele pühendungi jäägitult.
Pealegi: meie kõigi elu on kindlasti õnnelikum, kui saaksime teha seda, mida meile teha meeldib. Tegelikult ka!
