Kuidas läheneda ülemusele, kui teil on omavahel kana kitkuda?

PSÜHHOLOOGIA SINULE: Olen tõsises tööstressis. Ülemus kritiseerib minu ideid igal võimalusel. Kõik, mis ma teen, on tema meelest vale või ebaefektiivne. Kõik algas siis, kui selgus, et firmal ei lähe enam nii hästi kui varem. Kohati jääb mulje, nagu tahaks ta minust lihtsalt vabaneda. Ise tean, et töötan täpselt sama palju ja rohkemgi veel kui varem. Kuid tööle ma enam hommikuti minna ei taha. Mu enesehinnag langeb iga päevaga. Mõistus käsib otsida uut töökohta, kuid samas see praegune töö meeldib mulle väga. Mida sellises olukorras teha, küsib meie lugeja Margit (38).

Siin on mitu varianti, kuidas käituda. Eelkõige sõltub see sinu kogemusest juhiga. Loetlen need siin üles — neid võib ka kombineerida, et vaadata, missugune kõige paremini sobib.

RÄÄGI SUU PUHTAKS

Kõige tõhusam on kõneleda juhiga nelja silma all oma tunnetest ja tähelepanekutest otse ja avatult. Tuleta meelde endist head ja usalduslikku suhet (muidugi juhul, kui see nii oli). Jutuajamise algul võiks meenutada varasemat positiivset koostöökogemust ja juhilt saadud toetust. Vestlus peaks ka lõppema positiivselt, näiteks kinnitusega, et töö, juht, ettevõte ja hea koostöösuhe on sinu jaoks olulised.

Vestluse keskel võiksid selgelt ja otsekoheselt sõnastada probleemi, näiteks: „Alates sellest ajast (nimeta konkreetne nädal, kuu või sündmus) tundub mulle, et meie töösuhe on halvemaks muutunud. Ma tahan oma tööd hästi teha ja räägin selleks, et saada teada sinu kui juhi arvamust ja küsida toetust… “ Pane tähele, et sõnum oleks enesekohane (tundub mulle) ja selles ei oleks etteheiteid juhi suhtlemisviisi kohta.

Siin on risk teemast kõrvale kalduda, enne kui te probleemi tuumani jõuate — nii võite ära kuulamise asemel hoopis vastastikuse süüdistamiseni jõuda. Kui sul ei ole kannatust enne oma hinnangute andmist teise poole arvamust ära kuulata, võib lahvatada koguni uus konflikt. Selleks et seda vältida, ole kohe jutuajamise alguses üsnagi kehtestav: püüa paika panna oma reeglid, et juht ei sekkuks sinu juttu enne, kui oled oma sõnumi välja öelnud. Paku näiteks välja selline reegel: „Tahan kõigepealt sulle ära rääkida, kuidas ma seda probleemi näen ja mida ma tunnen. Kas sulle sobib, et sa kuulad mind esialgu ära (lõpuni) ja siis kuulan mina sinu mõtted rahulikult ära. Siis asume asja arutama.“

KOLMEOSALINE SÕNUM

Selleks et emotsioone vähendada, räägi jutuajamise esimeses osas tõenditest ehk neutraalsetest faktidest, teises oma tunnetest ja nende pinnalt tekkinud arvamustest, kolmandas tee aga ise ettepanek, kuidas olukorda muuta, või küsi seda juhilt.

Näiteks nii:

Tõendid: „Augusti esimese nädala koosolekul tegid kokkuvõtte möödunud kuust. Minu müügitulemust iseloomustavad numbrid olid võrreldes eelmise kuuga…“.
Tunded (pigem kõrvaltvaataja positsioonilt): „Kui sa ütlesid, et ma teen oma tööd halvasti, siis tundsin end kehvasti.“ Siit edasi järgnegu juba faktid, millele on raske vastu vaielda ning mille kohta sa eeldad juhi positiivset suhtumist: „Tegin oma eelmisest kust kokkuvõtte ja leidsin, et …“
Ettepaneku juures kinnita ka oma lojaalsust: „Ma tahan oma tööd hästi teha, et ka firmal läheks paremini … Teen ettepaneku, et … Kuidas see sulle sobib?“

EEMALDUMINE

Kui jutuajamine ei õnnestu ja korduvad katsed olukorda muuta jooksevad liiva, lõppedes tüli või arusaamatustega, siis võib põhjuseks olla ka väsimus ja kurnatus.

Me kõik oleme keerulistel perioodidel tusasemad, tujutumad ja norivamad oma kaaslaste, aga ka iseenda suhtes. Töökoormus ja lootusetus kulutavad energiat ning halvad sõnad on kergemad keelele tulema. Mõnikord tõmbume endasse ja vähendame suhtlemise nii harvaks kui vähegi võimalik, kuni halb aeg mööda saab.

Viimane variant, mida katsetada, on vaikimine või eemaldumine. Suhtle juhiga nii vähe kui võimalik, vahetage omavahel ainult tööks hädavajalikku faktipõhist infot ning jääge neutraalseks ja mõõdukalt heatahtlikuks. Tulemuste hindamiseks kindlusta end ise faktidega ja esita oma lühike, fakte ja arve sisaldav kokkuvõte neutraalselt ja kuivalt, juhile vastandumata ja tema argumente ümber lükkamata. Kui teed seda korduvalt, siis jääb lootus, et juht aktsepteerib sinu tugevust ja enesekindlust.

KLASSIKALISED NELI SAMMU, ET KEERULISE OLUKORRAGA TOIME TULLA

Nõu annab tööpsühholoog Taimi Elenurm

• Kui olukord on talumatu, siis otsi lahendusi ja püüa need teoks teha. Katseta mitmeid variante ja proovi mitu korda — üks ebaõnnestumine ei tähenda veel seda, et sama lahendus mõnes teises olukorras ei sobiks.

• Kui lahendusi pole võimalik leida, siis muuda oma suhtumist olukorda — võta tekkinud probleeme kui paratamatust ja ütle endale näiteks nii: „Ma tean, et teen oma tööd hästi, mulle meeldib see töö ja need inimesed; ma teen seda tööd just nii, nagu ma ise tean ja tahan.“

• Kui suhtumist pole võimalik muuta, siis katsu olukorraga leppida ja see välja kannatada. Otsi teisi töid ja tegevusi, mis rahulolu ja eduelamusi pakuvad. Suhtle nendega, kes sind mõistavad. Ole koos nende inimestega, kellelt saad abi ja tuge, et halvad ajad üle elada.

• Kui ka leppida pole võimalik, siis lahku — otsi teine töö samas vallas, kui see sulle meeldib, ja mine oma eluga edasi.