Ehkki alljärgnevaid nõuandeid võiks kasutada ka üldiselt oma aja paremaks korraldamiseks, töötavad nad siiski paremini just ajutiste, täiendavat ressurssi nõudvate projektide puhul. Nimelt ei ole me tavaliselt enda elukvaliteedi osas valmis tegema suuri kompromisse isegi siis, kui see tundub mõistlik. Konkreetse lõpuga ühekordsete projektide jaoks on aga ennast lihtsam kokku võtta ja leida vajalik motivatsioon.

Niisiis… Esmalt tuleks alustada oma aja analüüsist. Meil kõikidel on kalduvus tarbida meelelahutust pisut rohkem, kui see meie vaimsele arengule hädavajalik on. Vaata üle oma tänane ajakasutus — on seal õhtust seriaalivaatamist, internetis surfamist, Youtube-i videoid, bowlingut, kino külastusi? Kõik sellised tegevused on osa meie elukvaliteedist, aga olulise projekti elluviimiseks on neist täiesti võimalik ajutiselt loobuda. Leia üles tegevused, mis ei ole absoluutselt hädavajalikud ja ütle endale, et kuni projekti lõpuni sa nendega ei tegele.

Üks hea abimees võib olla arvutisse paigaldatav programm (näiteks tasuta ManicTime), mis jälgib vaikselt sinu igapäevast arvuti kasutamist. Tarkvara teeb kokkuvõtteid arvuti kasutamise aegadest, enimkasutatud programmidest, enimkülastatud veebilehtedest jne. Minu arvutis kogus ManicTime kaks kuud andmeid ja ma olin väga üllatunud, kui selgus, et Youtube oli minu külastatud veebilehtedest ajaliselt mahult kolmandal kohal. Enda arvates ma peaaegu üldse Youtube-i ei kasutanud. Nüüd aga hakkasin ennast jälgima ja selgus, et aeg-ajalt klikkan mõnel uudises viidatud videolingil, teine kord vaatan Facebookis soovitatud klippi ja nii need minutid kogunevadki. Kokku ei vaata ma palju videoid, aga need iseenesest võivad olla küllaltki pikad ning kulutavad aega, mida oleks saanud kasutada suure hulga olulise töö tegemiseks.

Sea endale „ajakirjakeeld“ — ehk siis kõik seltskonnakroonikad, pereajakirjad, sisustusajakirjad ja muu huvitav lugemine tuleb endale kuni käesoleva projekti lõpuni ära keelata. Tegelikult laieneb see keeld ka muule informatsioonile — ajalehed, televisioonisaated, Facebook, Twitter — kõike
seda tuleb kriitilisel perioodil vältida. Vali endale välja mõni tele- või raadiouudiste saade, mida tarbid päevas maksimaalselt 5 minutit. Sellise lähenemisega ei maga maha maavärinat või riigipööret või mõnda muud üliolulist uudist. Kõik muu info võib aga hetkel tarbimata jääda.

Arvesta Parkinsoni seadusega, mis ütleb, et „töö hulk kasvab, et täita selle tegemiseks ette nähtud aega”. Ehk siis, kui sead endale eesmärgi teha mingi töö ära nädala jooksul, võtab see vähemalt nädala kui mitte rohkem. Parkinsoni seadusega arvestades peaksime seadma endale konkreetseid, lühemate tähtaegadega ja pingutust nõudvaid eesmärke. Siinkohal on sobilik tuua näiteks kulunud anekdooti, kus professorilt küsitakse, kaua võtab aega hiina keele algõpe. Professor vastab, et vähemalt kuus kuud. Sama küsimus esitatakse tudengile, kes küsib siis vastu: „Aga millal on eksam?“

Ongi selleks korraks kõik. Minu soovitus on võtta üks näpunäide ja üks nädal korraga. Kui oled selle ellu viinud, proovi järgmist. Kõiki korraga rakendades võid jääda ajahätta ja seda me just siin ju praegu vältida üritamegi. Head ajajuhtimist!