Pärast laste sündi otsivad nad töökohti, mis maailma tegelikult ka paremaks muudavad ja kus nad töötajana oma väärtust tunnetavad. Sagenenud on need juhtumid, kus naised, kes on esimese lapse otsustanud saada hilistes kolmekümnendates ja enne seda teinud säravat karjääri, kaotavad koju jäädes oma identiteedi.

Sageli satuvad nad stressi ja segadusse, sest lastega on elutempo väga erinev sellest, mida pakkus kiire ja muutusterohke tööelu ning keskendumine iseendale. Lapsed vajavad kannatlikkust; visiooni, käivet ega tulemusele orienteeritust ei saa ärimaailmast tingimata laste kasvatamisse üle kanda. On vaja hoopis oskust olla, väikestest asjadest rõõmu tunda, võimet küsida raskel ajal abi ja olla armuline enda suhtes ka siis, kui enam ei jaksa.

Endised niinimetatud karjäärinaised on sageli aga olnud supernaised ja nõudlikud nii iseenda kui ka teiste suhtes, võib-olla kannatanud koguni perfektsionismi all, ja siis saadab universum neile lapsukese, kes tahab pigem enda kui ema pilli järgi tantsida, ning naine näeb maailma hoopis teise pilguga. See võib naise jaoks tähendada suurt muutust ja olulise õppimisperioodi algust. Kui hea töö ja pidevalt rakkes olemise eest sai naine töökohal tunnustust ja preemiat, ei pruugi see kodule pühendudes nii olla (kui lapsukese aval naeratus pärast pikka nuttu välja jätta).

Medali teine külg on see, et lapsevanemaks saades arenevad kuldaväärt oskused, alates logistikuoskusest ning lõpetades ärakuulamise, pingetaluvuse ja suhtekorraldusega, rääkimata loovusest ja leidlikkusest. Kahjuks ei oska tööandjad seda praegu veel piisavalt hinnata, samamoodi nagu naised ei oska seda tööle naastes tööandjale selgitada. Õnneks on meil aga ka sääraseid tööandjaid, kes pakuvad oma kodus olevatele emadele-isadele niinimetatud käru peal püsimise programme — hoiavad neid kursis ettevõttes toimuvaga ja koolitavad.

Skandinaavia maades ollakse arvamusel, et lapsevanemaks olemine tähendab lisaväärtust töökohal, ja värskeid vanemaid poputatakse igal moel. Paljud tööõnneuuringud kinnitavad, et kui vanem on kodus olles ja lastega tegeledes õnnelik, on ta kordades “teravam pliiats” ka tööandja jaoks. Sellist suhtumist ei pea aga töötajad passiivselt ootama jääma, vaid võivad töökohal ise luua värskete vanemate klubisid, nagu USAs on daddy track’id.