Aastakümneid on valitud nii maailma mõjukamaid mehi kui ka pandud kokku nimekirju maailma mõjukamatest naistest. Kõige kuulsam neist on loomulikult ajakirja Forbes maailma mõjukamate daamide esisada. Võtamegi selle aluseks ja toome välja mõned tendentsid, mis muudavad need naised mõjukaks — kuidas saavad samas nimekirjas koos figureerida riigipead, muusikud, finantsgeeniused, tippjuhid ja meediastaarid. Mis muudab naise mõjukaks? Kas sõjaväe suurus, raha arveldusarvel või suurim jälgijate number Instagramis?

Tegelikult loob mõjuvõimu see kõik kokku: lihtsustatult tähendab see, et naine, kelle sõnast sõltub maailmas kõige enam, on ka kõige mõjukam. Oprah Winfrey sõna maksab influencer’ina kindlasti meeletult palju, kuid tal pole sõdureid ega miljarditesse ulatuvat eelarvet. Samamoodi on J. K. Rowling mõjutanud miljonite laste ja täiskasvanute meeli aastate jooksul Harry Potterist kirjutades, samuti heategevuseks annetades, kuid maailma majandust ta ei mõjuta. Siia saab lisada ka meie oma presidendi, kes on küll nimekirjas esindatud kui IT ja digivaldkonna influencer, kuid mis toob ta tabelis ainult 78. kohale.

Oprah Winfrey

Forbes märgib siiski, et läinud aasta oli naistele pisut karm ning toob näiteks Hillary Clintoni suure languse. Naine, kes kaotas USA presidendivalimistel Donald Trumpile, kukkus teiselt kohalt 65ndaks. Vankumatult, juba seitsmendat aastat järjest, hoiab aga esikohta Saksa liidukantsler Angela Merkel, kes on olnud liidripositsioonil ühtekokku 12 korral. Talle järgneb oodatult uustulnuk, Briti peaminister Theresa May. Kolmandal kohal on aga Melinda Gates — Bill & Melinda Gatesi fondi kaasasutaja ning Bill Gatesi abikaasa.

Kui veel uustulnukatest kõnelda, siis tabeli 19. kohalt leiame Ivanka Trumpi. Tema kasuema, USA esileedi Melania Trump, pole aga tänavu nimekirja jõudnudki. Veel maailmamõistes nimekatest naistest rääkides: Suurbritannia kuninganna Elizabeth II on tänavu 26. kohal, Oprah Winfrey 63. kohal ja Beyoncé Knowles 50. kohal.

Maailma mõjukamad: Merkel, May ja Gates

Aastakümneid tagasi küsis USA kuulus ja legendaarne diplomaat Henry Kissinger naljatledes, kellele ta peaks helistama, kui tahaks kellegagi Euroopast rääkida (pidades silmas Euroopa juhti). Praeguseks on selge, et selleks inimeseks on juba 2005. aastast Saksamaad juhtiv Angela Merkel. Teda peetakse de facto Euroopa liidriks, olgugi et viimase 13 aasta jooksul on sellele ametikohale pretendeerijaid olnud teisigi. Merkeli rahulik ja kindel poliitika ning tegevus nii võlakriiside, majanduskriiside, Grexiti ja Brexiti kui ka koduste sisepoliitiliste probleemide lahendamisel on muutnud ta maailma mõjukaimaks naiseks ning neljandaks maailma mõjukamaks inimeseks.

Theresa May

Theresa May teine koht Forbesi tabelis on aga üllatav, kuna erinevalt Merkeli edukaid aktsioonie täis karjäärist pole Mayl suures poliitikas midagi tähelepanuväärset ette näidata. Suurbritannia peaministrina on tema ainus tegevus olnud Brexiti teema ja praegu ei ole see probleem veel oma lahendust leidnud. On ka ebatõenäoline, et britid sellest jamast võitjana välja tulevad. Samas võib May mõjukust hinnatagi selle järgi, kui palju on see daam olnud maailma meedia tähelepanu keskpunktis. Võib ka arvata, et Mayle on antud edetabelikohaga avanssi selle eest, et ta on naine, kes viis lõpuni esimese EL-ist lahkumise.

Forbesi tabeli kolmas mõjuvõimas naine on tehnoloogiamiljardäri Bill Gatesi abikaasa Melinda Gates, kelle peamine tegevusala on omanimelise heategevusfondi juhtimine. Kindlasti ei muuda Gatesi mõjukaks ainult need kolossaalsed rahamäed, mida üle maailma heategevuseks jagatakse, vaid ka fakt, et aastakümnete jooksul on naisest saanud oma ala ekspert, probleemide analüüsija, kaardistaja ja kontaktikeskus. Ehk kui on vaja Aafrikas või Araabias mõnda riiki abistada, kooli ehitada või kriisi lahendada, ei küsita fondist ainult raha, vaid ka ekspertiisi. Nagu me teame, siis informatsioon on väärtuslikem vara maailmas.

Melinda Gates

Kaljulaid valiti ka 100 maailma mõjukama naise hulka

Forbes valis saja maailma mõjukama inimese nimekirja esimest korda eestlase — president Kersti Kaljulaid on nimekirjas 78. kohal.

“Kaljulaid juhib vaikset digitaalrevolutsiooni tillukeses Eestis, kus ta on esimene naispresident. Eesti on esimene riik, kus digitaliseeriti avalikud teenused — sealhulgas valimised, tervishoid ja koolisüsteemid,” kirjutab Forbes. “Pakirobortid on pealinnas tavalised (tegelikult veel mitte päris tavalised — toim) ja iga kodanik saab sündides numbri, mida ta saab kasutada kõigeks — alates tulude deklareerimisest ning lõpetades hääletamisega,” kirjutab Forbes ja lisab, et Kaljulaid on Eesti enda e-raha estcoin’i loomise eestvedajaks ning aitab kogu Euroopas digirevolutsiooni levitada.

Miks on aga Kaljulaid mõjukas? Presidenti hästi tundvad inimesed ütlevad, et temas on tugevasti koos kaks pisut ehk sobimatut poolust — idealist ja ratsionalist. Tal on selge arusaam, kuidas asjad võiksid riigis toimida. Mõneti ongi just see idealistlik — on ta ju aastaid Eestist ära olnud –, aga see pole naiivselt idealistlik arusaam asjade toimimise vajadusest, sest tervikpilt on tal olemas. See toob esile tema ratsionalisti poole, sest ei saa unustada, tegemist on siiski kauase audiitoriga. Nii ongi Kaljulaidiga nii, et kui ta laseb end lendu kanda idealismi mõtetega, siis teiselt poolt tahaks ta kohe saata neile mõtetele peale audiitori ning hakata sinna hoogsalt parandusettepanekuid tegema.

Kuigi Kaljulaidist on täpselt kümme kohta eespool Leedu president Dalia Grybauskaitė, jäävad temast tahapoole sellised nimekad naisterahvad nagu Taylor Swift (85. koht) ja J. K. Rowling (88. koht).

Eesti mõjukamad on Kaljulaid, Kallas ja Simson
Kui juba Eesti Vabariigi presidendist juttu oli, tekib kohe küsimus, kes on aga Eestis need kolm naist, kelle sõna enim maksab. Eesti Päevaleht teeb iga aasta lõpus selleteemalise tabeli ja 2017. aasta tabeli järgi oli Eesti mõjukuselt teisel kohal olev daam parlamendi liige ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ning kolmandal kohal majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Nii nagu maailmas, läks ka Eestis esikolmik poliitikutele.


Kui Kaja Kallas seitse aastat tagasi poliitikasse läks, polnud tema kõige suurem mure sugugi see, kuidas Reformierakonna poliitikute seas silma paista, tähelepanu tõi talle ainuüksi perekonnanimi. Just isa Siim Kallase varjust välja saada oli üks suuremaid katsumusi. Euroopa Parlamendi aastad on tõestanud, et Kaja Kallasel on see ka õnnestunud. Mainekas Euroopa väljaanne Politico valis ta sel aastal europarlamendi mõjukaimate naiste hulka. Sellise tunnustuse saamine pole tal esimene kord. Kallas on ka digiteemades kindlalt oma niši leidnud.


Simson on aga ülioluline tegelane praeguse valitsuse juhterakonna masinavärgis, Jüri Ratase lähedane liitlane. Simsoni jah-sõnata ei otsusta Ratas midagi. Ministrina juhib väga mõjukat valdkonda, ehkki pole (veel) seal silma paistnud.