Milleks mulle sookvoodid?
Ma ei kujuta ette, mis toimub nende inimeste peas, kes taolisi ettepanekuid teevad ja välja töötavad ning kas nad enda arvates taotlevad tõesti suurimat headust ja ülimat õiglust, kuid mina tunnen end tõeliselt solvatuna. Siiani olen ikka arvanud, et inimese töökohale sobivuse määravad tema oskused, kogemused ja ka isiklikud ambitsioonid. Nüüd tuleb aga välja, et kõrge positsiooni saavutamiseks ei tule mul suurt muud eriti teha, kui olla lihtsalt naine.
Kellele sellised kvoodid muidu kasu toovad? Ilmselt nende samade suurfirmade juhatustes istuvatele meestele, kes saavad nüüd koosolekutel ehk veidi meeleolukamalt sõna võtta ja silmanurgast siredaid sääri piiluda. Vaevalt mõni kvooditäiteks juhatusse torgatud naine suudab seal oluliselt suuri ja positiivseid muudatusi läbi viia.
On ju tõesti olukordi, kus mõni amet vajab kindlasti nii mehi kui ka naisi ja seda võib-olla ka teatud arvul. Näiteks lastega tegelevad, korrakaitse vms asutused, kuid kindlasti ei kuulu sinna hulka suurfirmade juhatused. See tuletab mulle meelde paari päeva tagust juhtumit, kui käisin pangas nõustamisel. Istusime konsultandiga tund aega, vaatasime, kuidas on läinud fondidel, milliseid hoiuseid võiksin veel kaaluda ning arutasime, kui väga ma ikka parasjagu pensioni kolmandat sammast vajaksin. Kõik oli tore, kui päheõpitud jutu vuristamise vahele otsustas pangatöötaja mulle siirast nõu anda: „Teate, naine ei tohiks kunagi mehele oma tegelikke sissetulekuid paljastada, iial ei tea ju, kuidas elu läheb. Äkki olete üksi ja raha ka ei ole. Ei tasu kunagi meest nii palju usaldada, et talle kõik oma rahaasjadest ära rääkida. Pärast ütleb, et ise olite loll. Las naisel olla oma tagavarad ja tuleb lasta mehel enda eest hoolitseda.“
???
Ma ei tea, võib-olla ootaksin sellist avaldust oma kõrvetada saanud sõbrannalt, aga mitte pangatöötajalt, kes samal ajal selgitab, kuidas oleks kõige parem minu sääste mõistlikult kasvama panna. Kahjuks ei tulnud ma kohe selle peale, et küsida, mida tema arvab sookvootidest ja selle abil firmade juhatustesse saavatest naistest, kindlasti oleks talle see mõte paremini istunud kui mulle.
Kui on naisi, kellel piisavalt ambitsioone saamaks suurfirma juhatuse liikmeks, siis suure tõenäosusega saavutavad nad seda oma sihikindla tööga, nii nagu seni. Need aga, kes selliste eesmärkide poole ei sihi, ei soovi seda ka sookvootide abil. Kas tõesti on Euroopas suuremad probleemid kõik juba lahendatud?
