Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal palgalõhe 20,9%. “Talentestiga liitunute statistika analüüs näitab, et spetsialisti ja juhi positsioonidel töötavad mehed ja naised venitavad piltlikult palgalõhet veelgi enam, sest nendel positsioonidel töötavate meeste ja naiste motiveeriv palk erineb 26,8% võrra,” ütles Eesti esimese anonüümse talendipanga Talentesti tegevjuht Karin Kustavus, rõhutades, et Talentesti analüüs keskendub palgasoovile, mitte reaalsele palgale.

Eesti keskmisest palgast madalamat palka peab motiveerivaks 11% töötavatest spetsialistidest ja juhtidest. Kõige sagedamini märgitakse palgaks, mida uuelt töökohalt oodatakse, 1400–1600 eurot (vt lisatud graafikut).

“Kuigi palgatingimused on alati läbiräägitavad, saab potentsiaalne tööandja esmase info talendi ootustest. Kui talendi varasemad kogemused ja teadmised vastavad küsitud motiveerivale palgale, on tööandjal lihtsam talendi suhtes oma arvamus kujundada ja läbirääkimistega edasi minna,” arutles Kustavus, julgustades naisi oma kogemusele ja oskustele tuginedes meestega võrdväärsemat palganumbrit küsima.

Statistikaamet on toonud välja ametialad, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem — neid on Eestis alla kümne, sh reklaami ja suhtekorralduse ametiala ning toitlustuse ametiala naisjuhid.

“Olen kindel, et neid ametialasid võiks olla rohkem. Talentesti keskkonnas oma andmeid täites soovitan motiveeriva palgasoovina märkida just selle, mis on vastavuses talendi oskuste ja teadmistega, mitte selle, mida keskmiselt täna, ennekõike just naistele, makstakse,” tõdes Kustavus, lisades: “Nagu Talentestiga liitunud tööandjad on välja toonud, on tugevat spetsialisti ja kompetentset juhti täna üha raskem leida. Seda enam peaksid kogemustega spetsialistid ja juhid saama palka, mida nad väärt on.”

Mis on need põhjused, miks teie, Naisteka lugejad, ei ole söandanud endale väärilist palka küsida?