Töötuskindlustuse seaduse järgi kutsutakse kõnesolevat toimingut töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks. Seadus sätestab, et kui näiteks seitsme töötajaga firma koondab neli inimest, peab ta koondamisraha ise leidma, kui veel üks töövõtja saab tööandjast aru ja soostub koondatuna minema, maksab poole rahast töötukassa (vt. juuresolevat koondamissunduse tabelit). Nii liigubki meie hulgas ei-tea-mitu koondatut, kellest tööandjagi ei tahtnud lahkuda, rääkimata töötutest endist.

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, kes Riigikogu liikmena 2001. aastal töötuskindlustuse seaduse poolt ka ise hääletas, lohutab lahtilastuid sellega, et raha, kust see ka ei tuleks, rändab ju koondatavate, mitte koondajate taskusse ja et see on alates käesolevast aastast kuus keskeltläbi 4-5 korda suurem kui senine töötu abiraha. Laias laastus 2400 krooni senise 400 krooni asemel. Raha on töötukassasse jaanuarist 2002 maksnud tööandjad — mida suuremad tööandjad, seda rohkem. See, et seadus just viimaseid koondamistasu maksmisel soosib (nõuab protsentuaalselt väiksema hulga inimeste koondamist), seletub Paaveli sõnul sotsiaalsete pingetega just suurettevõtetes, näiteks Kirde-Eestis, kust meie koondamislained kümmekond aastat tagasi alguse said.

Tööandja vigurdab vähem

Vigurdamiseks nimetab Paavel igasuguseid inimestest lahtisaamise nippe, mida tööandjad siis välja mõtlesid, kui töötuskindlustust praegusel kujul veel ei olnud, aga palgafondi oli vaja hädasti kokku hoida. Nüüd läheb koondamine Paaveli meelest valutult.

Tänavu on kollektiivselt ehk siis hulgakesi koondatud 2000 inimese ringis, ainult 3-4 ettevõtet on koondanud üle 100 inimese korraga. Töötukassa juht toob näite Kohtla-Järvelt AS Nitrofertist, kust kevadtalvel koondati 326 töötajat 364st. Firma ei saanud jätkata, sest Venemaa keeras näiteks gaasikraanid kinni. Tööle jäid need, kes valvasid ja hooldasid seadmeid, et kord uuesti alustada. Nüüd ongi asjad niikaugel ja Nitrofert on probleemi ees, et paljud inimesed, keda nüüd jälle hädasti vaja oleks, on vahepeal teise töö leidnud. Kui töötuskindlustuse seadust poleks olnud, oleksid Nitroferti koondatud päeva pealt istunud 400 krooni peal kuus. Ja ega meid ilma selle seaduseta seal Euroopa Liidus eriti keegi ei ootaks, nendib Paavel.

Tahaks üsna täpselt teada

Töötukassa oskab ütelda, mitu inimest on tänavu nö kollektiivselt koondatud, aga mitu protsenti moodustavad need 2000 inimest koondatute üldarvust, koos ühekaupa koondatutega, ei tea õieti keegi.

Meelis Paavel tahaks täpselt teada, kas kõigile tänavu töötuks jäänutele, kes seaduse järgi peaksid töötuskindlustusest osa saama, on seda raha ka makstud? Ja kui ei ole makstud, siis miks? Seda teab Paavel küll, et nn uutest töötutest saab töötukassast raha vähem inimesi kui oli prognoositud. Võib-olla tööandjad viilisid, ei maksnud nende eest nõutava 12 kuu jooksul töötukassasse töötuskindlustust. Võib-olla lahkusid inimesed töölt “poolte kokkuleppel”, kuigi töötukassa sedaliiki tööandja-töövõtja konflikte ei kompenseeri. Need asjad ei ole veel selged, sest pool aastat, mil kassa on hüvitisi maksnud, on uuest asjade seisust ülevaate saamiseks liiga lühike aeg. Ka pole meil veel õiget arusaama, kes koondab rohkem töötegijaid, kes, nagu Paavel ütleb, valgekraesid. Koondamiste peapõhjus on töötukassa meelest turusituatsiooni muutumine.

Läinud aastal laekus tööandjatelt töötukassasse üle 550 miljonit krooni, nüüdseks on see number juba 800 miljonini jõudnud ja kaugel see miljardki enam on. Paavel ütleb, et siis peab hakkama väga hoolega kontrollima, kas hüvitiste taotlejad mingeid kavalaid petuskeeme välja pole mõelnud. Töötukassas töötab 18 inimest.

Targu targalt talita Kui koondamishüvitis (1-4 kuupalka sõltuvalt staazist) on käes, registreerib teadja inimene end kohe töötuna, et raha juurde saada. Esimese 100 päeva eest maksab töötukassa talle pool keskmist palka ja siis veel 80 päeva eest 40% keskmisest palgast. See teeb kokku poole aasta raha. Praegu aga kehtib Eestis töötute toetamise segasüsteem. On inimesi, kes jätkuvalt saavad mitte töötuskindlustust, vaid töötu abiraha 400 krooni kuus ja tervelt üheksa kuu kestel. Nii võib ka töötuskindlustuse seaduse järgi hüvitatu, kui ta poole aasta jooksul ei ole uut tööd leidnud, küsida juurde kolme kuu töötu abiraha ehk 3X400 krooni.

Kui nii toimida, saab kollektiivselt koondatu neil 1-4 staazikuul topelttasu — koondamishüvitist ja töötuskindlustust. Kõvade säästmisplaanidega Toompea-rahva silmis võib see tõik töötukassa tänavust esimest makseaastat analüüsides mitmeid mõtteid tekitada.

SEADUSLIK KOONDAMISSUNDUS

Kui ettevõtja tahab, et poole koondamisrahast maksaks tulevasele töötule töötukassa, ütleb töötuskindlustuse seaduse 15. paragrahv talle ette, mitu inimest ta kindlasti peab koondama:

5 inimest, kui firmas on kuni 19 töötajat;
10 inimest, kui firmas on 20-99 töötajat;
10% töötajatest, kui firmas on 100-299 töötajat;
30 töötajat, kui firmas on vähemalt 300 töötajat.

Kes nii palju rahvast koondada ei taha, koondab vähem ja maksab neile kogu valuraha ise. (Väljavõte töötuskindlustuse seadusest)