Roland Tokko õpetab, kuidas olla produktiivsem: enamasti ei võta me aega, et tegeleda kõige olulisemaga — planeerimise ja süstematiseerimisega

8 nõksu!
Roland Tokko õpetab, kuidas olla produktiivsem: enamasti ei võta me aega, et tegeleda kõige olulisemaga — planeerimise ja süstematiseerimisega
Foto: Goran Ivos/Unsplash

On hetki kui asjad kasvavad üle pea, kohustusi on nii paju ja raske on otsustada millest alustada. Mis kõige tähtsam — millele öelda jah ning kuidas õppida ütlema ei? Tänases maailmas on oskamatus aega kasutada üks suuremaid stressiallikaid. See põhjustab läbipõlemist, tervisehädasid ja probleeme suhetes. Mõistagi jäävad täitamata ka paljud unistused. Häid nõuandeid, kuidas tegelikult olla produktiivsem leiab Roland Tokko raamatust "12 asja mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma".

Paljud inimesed tegelevad väga suure osa oma päevast pideva tulekahjude kustutamise ja probleemide jooksva lahendamisega. See on aga üks peamisi stressi ja läbipõlemise põhjustajaid. Enamasti ei võta me aega, et tegeleda kõige olulisemaga — planeerimise ja süstematiseerimisega.

Planeerimine ja süstematiseerimine võivad tulevikus sinu elu tunduvalt lihtsustada ja ennetada tulekahjusid. Tokko ütleb, et selline prioriteetide andmine tegevustele on teda aidanud mitme suure eesmärgi täitmisel. Nimelt planeerib ta neid tegevusi igale nädalale ja alustab päeva alati just nende tööde tegemisest. „Näiteks raamatu kirjutamine oli mitme kuu pikkune protsess. Panin kohe hommikuti oma mõtted kirja, ehkki postkastis ootasid vastamist mitmed kiireloomulised e-kirjad. Teadsin, et see panustatud aeg ei too mulle kohe kasu, aga aitab suurele eesmärgile — raamatu valmimisele — lähemale jõuda,“ ütleb Tokko.

Seotud lood:

Kuidas siis olla produktiivsem?

Planeeri iga nädal vähemalt üks tegevus, mis sind eesmärgile lähemale aitab, ja pane see kalendrisse. Tee kõik, et see töö tehtud saaks, ehkki tulemust sa kohe ei näe. Väiksed sammud annavad kokku suure.

Kui su tegemised seda vähegi võimaldavad, siis sea kõige olulisemate ja süvenemist vajavate tööde ajaks telefon hääletule režiimile ja pane kinni ka kõik muud segajad, nagu Facebook või e-kirjakast. Kõnedes ja kirjades on üldiselt teiste inimeste soov panna sind tegema nende jaoks kasulikke asju. Nii et tegele sellise kommunikatsiooniga alles siis, kui su enda olulised asjad on tehtud.

On oluline tegeleda nende asjadega, mida naudid. Mida rohkem sa teed seda, mis sulle meeldib, seda kiiremini ja efektiivsemalt sa neid asju teed. Iga tegevuse jaoks, mis sulle ei meeldi, on olemas keegi, kellele see meeldib. Kui kõik inimesed laseksid lahti sellest, mis neile ei meeldi, ja hakkaksid tegema seda, mis neile päriselt meeldib, siis oleks kogu maailm õnnelikum paik.

Ära võta neid tegevusi ja kohutusi enda peale, mida sulle ei meeldi teha. Alguses võib-olla suudad entusiasmist nendega tegeleda, kuid ühel hetkel see tuhin kaob. Kui tahad midagi olulist ära teha, on sul seda peaaegu võimatu üksi saavutada. Seejuures tuletan meelde, et tiimi hulgas peab olema ka teist tüüpi tegutsejaid kui sa ise, leia endale partner või tiim, et olla vastastikku kasulik.

Mõtle võimalustele, kuidas leida partnerid, kellega koos üha laiemalt lahendusi ja lisaväärtust pakkuda. Leia inimesed, kes on huvitatud nende asjade tegemisest, mida sina juba edukalt teed. Sa ei pea alati ise lahenduse väljamõtleja olema. Kui näed, et ühes kohas midagi toimib ja teises kohas seda toodet või teenust veel ei pakuta, võid vabalt teha kokkuleppe sellega, kellel on juba toimiv mudel. Lepi kokku vahendustasus ja sellest diilist võidavad kõik.

Mida kiiremini sa otsuseid vastu võtta suudad, seda produktiivsem sa oled. Paljud inimesed ei julge otsuseid teha, aga tegelikult on isegi halb otsus parem kui asja edasi lükkamine. Kui sa teed halva või esmapilgul vale otsuse, saad varsti teada, et tegemist oli halva otsusega, ja siis sa saad uuesti otsustada, et asja paremaks muuta. Kui sa pidevalt otsustamist edasi lükkad, siis sa ei tea ka, kuhupoole liikuda. Sa lihtsalt raiskad oma otsustamatusega aega ja ressursse.

Paljud inimesed võtavad endale liialt kohustusi, kuna nad ei julge või ei taha öelda ei. See tundub justkui teise inimese altvedamise või lausa solvamisena. Mõnikord tasub öelda ei heale võimalusele, et saaksid öelda jah suurepärasele võimalusele. Miks? Sest enamik inimesi on kalendri igasuguseid tühiseid tegevusi ja kokkusaamisi nii täis pikkinud, et isegi kui neile pakutakse suurepärast võimalust, siis ei ole neil seda lihtsalt kuhugi mahutada.

Keegi ei suuda kaheksa tundi järjest produktiivne olla ning kõigil tuleb ette hetki, mil töö ei suju ja mõte ei lenda. Selle ennetamiseks ja vältimiseks on hea teada Brendon Burchardi nõuannet, et tööd tuleks teha 40–50-minutiliste plokkidena. Kasuta taimerit ja jaga oma päev tsükliteks, mil sa teed vaid tööd. Facebooki ja teiste segajate väljalülitamist ma ei pea enam sulle meelde tuletama, eks ole? Kui aeg on täis, võta 10–15-minutiline paus ja tee näiteks hingamisharjutusi või liiguta ennast, peaasi et oled töisest tegevusest sel ajal täiesti eemal. Siis tule tagasi ja võta ette järgmine tööplokk.

Tokko nõuanded! Kuidas olla produktiivsem?

  • Panusta hommikul esimesena aega tegevustele, mis viivad sind lähemale suurematele eesmärkidele.
  • Jaga päev 40–50-minutilisteks tööplokkideks ja tee vahele 15–30-minutilisi pause.
  • Leia inimesed, kellega te üksteist täiendate; koos jõuate kaugemale.
  • Veeda vähem aega Facebookis ja mujal sotsiaalmeedias.
  • Tee rohkem seda mida naudid.
  • Ümbritse end õigete inimestega.
  • Õpi otsustama! Ka halb otsus on parem kui otsustamata jätmine.
  • Ütle ei, et suurepärasematele võimalustele oleks võimalik öelda jah.