Sa ei suuda tööl kokkuleppeid sõlmida? On paar head lähenemisviisi, et kõik osapooled oleksid rahul

“Koostöö tulemuslikkuse eelduseks, et meeskonda kuuluksid erinevate kogemuste, oskuste ja omadustega inimesed. Siia aga ongi maetud palju rõõmu ja valu. Paraku eelistavad paljud juhid meeskonda võtta sarnaseid inimesi, sest eeldatavalt on nende töösse suhtumine teistega sarnane ja juhtimine kergem. Nii lihtne see siiski ei ole,” tõdeb KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ja treener Mats Soomre, kes on läbi viinud kaugelt üle tuhande meeskonnatööteemalise koolituse ja kasutab Belbini teooriat oma koolitustel.

Kõigil on omad plussid ja miinused

Soomre sõnab, et pole vahet, kui vana keegi on või millised on ta isikuomadused. Igal juhul on meil kõigil oma plussid ja miinused. “Peale selle on ka nii, et ühes situatsioonis on plussid tugevuseks, järgmises võivad aga osutuda paraku miinuseks,” toob ta välja.

Kes meist pole kuulnud jutte teemadel mehed-naised, vanad-noored, vaiksed-jutukad, tootjad-müüjad. Samuti arvatakse, et sama generatsiooni inimestega on lihtsam kokkuleppeid saavutada, sest nende maailmavaade on sarnasem. “Kuid sellega kaasneb oht, et midagi olulist jääb märkamata ja võetakse kas liiga vähe või, vastupidi, liiga palju riske,” räägib Soomre ja lisab, et oluline on mõelda, et sõltumata meie vanusest ja iseloomust oleme me kõik targad, head ja mõistlikud. Muuseas tähendab see, et me ei ole rumalad, pahad ega mittemõistlikud.

• Samas ei välista tark, hea ja mõistlik olemine vigade tegemist. Seni, kuni me oleme inimesed, teeme me ka vigu.
• Kui me oleme teinud vea, ei muutu me kohe rumalaks, halvaks ega mittemõistlikuks.
• Küsimus on pigem selles, kas me mõistame asju ühtemoodi ja kas soovime vigadest õppida.
• Veel parem, kui suudaksime õppida kaaslaste vigadest.
• Kui tekib arusaamatus, siis pole vaja arvata, et keegi meist teab asja “õigesti” ja teine “valesti”. Me vaatame asju lihtsalt erinevast vaatenurgast.

Et näidata enda poolt tahet mõista

Et näidata omalt poolt tahet kedagi mõista, kellega teil on (tugevalt) erinevad arusaamad, soovitab Soomre kasutada järgmisi lauseid, tervet mõistust ja sisulist soovi arusaamisele jõuda:

• “Mul on sinuga väga raske nõustuda. Olen teisel seisukohal.” või “Hetke seisuga jään ma erinevale seisukohale. Tuleb põhjalikumalt arutada.”
• “Teatud idu selles mõttes muidugi on … Palun räägi oma ideest täpsemalt.”
• “Kui sulle sobib, siis ma põhjendan oma seisukohta hea meelega.” või “Ma loodan, et sulle sobib, kui ma põhjendan ka oma seisukohta.”
• “Mulle tundub, et meil on asjadest erinev arusaam. Ole hea ja täpsusta, mida sa oma ettepanekuga mõtled.”
• “Ettepanekuna on see päris hea mõte. Mõnes teises kontekstis kaaluksin seda hea meelega.”
• “Sinu ettepanek on täitsa huvitav … Milliseid mõtteid sul veel on?”
• “Kui sinu esmane ettepanek korraks kõrvale jätta, siis milliseid variante sa veel näed?”

Küll aga Soomre sõnul need laused ei sobi olukorras, kus alles otsitakse lahendusi ja ideid. Seal tuleb iga ideed ja mõtet heaks kiita ning olulisemalt “pehmemalt” reageerida.

“Uskuge, enamikul asjadel on vähemalt kolm erinevat vaadet. Tuleb lihtsalt ilma liigsete emotsioonideta endale ja teistele kõige sobivam valida. Tõde on ikka kuskil vahepeal, mitte otstes,” ütleb ta.