1. Kui oled rootsi lauas otsustanud maiustada, siis millest alustad?

A. Kõige maitsvamast. Miks peaks naudingut edasi lükkama?
B. Eelistad maiuspala pärastiseks jätta ning alustad igapäevase toiduga.
C. Sellest, mis on kohe otsa saamas. Äkki keegi jõuab enne sind selle ära süüa.
D. Sellest, millest tahad alustada. Iga kord erimoodi, sõltuvalt vajadusest.

2. Mida võib sinu köögis leida?

A. Sinu külmik on toitu täis tuubitud. Ostad üha uusi lemmikuid, jõudmata eelmisi ära süüa. Oled need lausa ära unustanud. Seetõttu rikneb osa toitu ning tuleb ära visata.
B. Sul valitseb ideaalne kord. Hoiad vaid kõige hädavajalikumat. Oled kokkuhoidlik ja hoolas perenaine ega osta midagi liigset. Sul on kindlasti olemas tagavara kaua säilivatest toiduainetest — igaks juhuks.
C. Sa ostad allahinnatud toitu. Seega võib sinu külmiku sisu järgi teada saada lähima kaupluse pakkumistest.
D. Ostad toitu sõltuvalt selle kvaliteedist ja kasulikkusest.

3. Kas sa märgid oma tulud ja kulud üles ning pead arvet oma rahalise seisu kohta?

A. Ei. Sul on üpris ähmane ettekujutus oma rahalisest seisust.
B. Loomulikult. Sa märgid kõik täpselt üles ja oled pahane, kui oled liiga palju kulutanud.
C. Jälgid tähelepanelikult oma sissetulekuid ning mõtled pidevalt, kuidas neid suurendada.
D. Sa tead oma rahalist seisu ja elad vastavalt oma vahenditele.

4. Milliseid kingitusi sulle meeldib teha? Kuidas sa neid valid?

A. Sul pole lähedaste jaoks millestki kahju. Kingitus peab olema kallis, meeldejääv ja väljapaistev.
B. Tähtis pole kingitus, vaid tähelepanu. Pole mõtet kinkida kalleid asju.
C. Üritad kingitust osta allahindluse ajal. See peab olema asjalik, seejuures hoiab raha kokku.
D. Kingituse maksumus sõltub sinu rahalisest seisust.

5. Kuidas sa spordid?

A. Sa ei luba endal seanahka vedada. Teed kõike kurnatuseni välja. Vahel pole sul pärast treeningut üldse jõudu.
B. Jah, sul on endast kahju. Kes siis veel kahju tunneks, kui mitte sa ise. Sa püüad mitte üle pingutada, sest see on kahjulik.
C. Vahel viilid, eriti siis, kui treener keerab selja.
D. Sul on treeningu süsteem hästi läbi mõeldud. Konsulteerid spetsialistidega ning järgid nende soovitusi.

6. Kas sa jagad lähedastega oma muresid, plaane ja lootusi?

A. Jah, sulle meeldib endast rääkida. Ning sulle meeldib, kui sind tähelepanelikult ära kuulatakse.
B. Ei, sa pole just eriti usaldav.
C. Siis, kui selleks on vajadus.
D. Sul on mõned lähedased, keda sa usaldad ning kellega oled avameelne. Võõramatega oled vaoshoitud.

7. Kas sa annad armuande?

A. Jah, vahel annad väheke raha.
B. Ei, armuanni palumine on üks äri liike.
C. Kes sulle annaks! Miks just sina peaksid kedagi aitama?
D. Jah, kui usud, et see pole avantürist, vaid tõepoolest abivajaja.

8. Kas lubad endale puhkust?

A. Vahel on nii kahju kulutada aega mittemidagitegemisele.
B. Jah, kuidas siis muidu. Elada tuleb nüüd ja kohe oma rõõmuks.
C. Sina juba oskad leida puhkuseks võimalusi, isegi tööl.
D. Sa planeerid täpselt oma töö ja ka puhkuse aegu.

9. Kas sul õnnestub korralikult välja magada?

A. Kahjuks mitte, sul on liiga palju toimetusi.
B. Jah, sa jälgid, et saaksid igal ööl küllaldaselt puhata.
C. Kui öösel ei õnnestunud, siis püüad päeval magada.
D. Magad end puhkepäevadel välja.

10. Kas oled kursis maailmas toimuvaga?

A. Jah, sa jälgid pidevalt uudiseid.
B. Sind huvitab veidi see, mis sind isiklikult puudutab. Kui uudis mõjutab mingil moel sinu elu, siis on parem sellest õigel ajal teada saada. Võimalik, et sa jälgid ka seda, mis on sinu erialaga seotud.
C. Sind huvitavad šõud, kuulujutud ja seltskondlik kroonika.
D. Tavaliselt viskad kord päevas uudistele pilgu peale, et olla kursis peamisega.

11. Kuidas sa tavaliselt sööd?

A. Kahjuks pead piirduma suupistetega. Normaalse lõuna jaoks pole aega.
B. Jälgid hoolikalt oma toitumist. Sellest ju sõltub tervis ja töövõime.
C. Üritad ära kasutada kutseid ärilõunatele.
D. Katsud kasvõi kord päevas sooja toitu süüa.

12. Kuidas on lugu sinu tervisega?

A. Kahjuks on sul tervisega olulisi probleeme.
B. Sul on hea tervis ning sa hoolitsed selle eest pidevalt.
C. Kõige tähtsam — mitte midagi ei valuta.
D. Su tervis pole just ideaalne, aga sa tead oma probleeme ning võtad õigel ajal abinõud tarvitusele.

13. Kas sulle meeldib sinu töö?

A. Töötad liiga palju ning kurnad ennast.
B. Ei, oled ikka veel huvipakkuva töö otsinguil.
C. Üldiselt mitte, ent sulle meeldivad need hüved, mis sa selle eest saad: raha, karjäär, staatus jne.
D. Jah, sulle meeldib sinu töö ning see pakub sulle rahuldust.

14. Kas sul on mingi huvitav hobi?

A. Jah, ja sa pühendad sellele palju aega ja jõudu. Vahel see lausa segab sinu tööd ja suhtlemist lähedastega.
B. Ei, sul on kahju selle peale aega, jõudu ja vahendeid kulutada.
C. Tavaliselt sa võtad osa oma sõprade harrastustest.
D. Jah, sinu hobi pakub sulle rahuldust ja on sulle koguni kasulik.

15. Kui õnnelik inimene sa enda meelest oled?

A. Elame ju korra ning sa püüad elada täiel rinnal.
B. Sa usud, et paremad ajad on veel ees.
C. Õnnest jääb palju puudu.
D. Oled oma eluga päris rahul.

Loe kokku, millist tähte valisid kõige sagedamini.

A. KULUTAJA

Sa kulutad oma elu ressursse ettevaatamatult. Kurnad oma organismi, jätad hooletusse oma vajadused. Võimalik, et tahad liiga palju ette võtta. Aga võib-olla sa lihtsalt ei oska puhata? Su elu on huvitav ning täidetud kõikvõimalike muljetega. Ent kas need on ikka need, mida sa tahaksid? Mida sa näed minevikus, kui tagasi vaatad? Kas sa mitte ei raiska oma aega valedele asjadele? Oled karm enda vastu ning kipud olema töönarkomaan. See lubab sul küll saavutada tulemusi sotsiaalses sfääris, kuid mõjub negatiivselt tervisele, enesetundele ning psüühilisele seisundile. Peaksid vähem kulutama oma elujõudu. Ning pea meeles ka seda, et meie vanadus määratakse paljuski nooruses.

B. IHNUSKOI

Hoiad oma jõudu kokku ega kuluta seda ilmaasjata. See oleks ju iseenesest hea, kui su kokkuhoid poleks ülemäärane. Sa hoolitsed oma tervise ja heaolu eest ning elad väga ettevaatlikult. On tunne, et sa ei lülitu reaalsusesse. Ent sel juhul kaotab elu oma värvid. Jah, on võimalik, et tänu oma suurele hoolitsusele enda eest on sul šanss elada 100aastaseks. Ent äkki oleks parem seejuures elada, mitte vegeteerida. Oleks ju kahju oma annetest, mida saaksid arendada ja teistega jagada.
Igale inimesele antakse sünni ajal kaasa kolm annet, pärast surma aga küsitakse: „Mida sa nendega tegid?“ Liigne ettevaatlikkus segab sind elamast. Sa ei suuda ju niikuinii kõiki elu käänakuid ette näha. Ole julgem. Ära karda elada, ära lükka elamist pärastiseks. Pea meeles: „On vaid hetk mineviku ja tuleviku vahel ning just see on elu“.

C. VARAS

Ära nüüd solvu, kuid sa ei taha elada oma isiklike ressursside, vaid teiste inimeste elujõu arvelt. Sul polegi ju halbu kavatsusi. Põhjus peitub lihtsalt selles, et sa ei usu endasse. Seetõttu loodad teistele. Mõneti on see ju mugav. Võid hoida ennast, samas lükata vastutus teiste õlgadele. Sest siis pole ju sina süüdi, kui midagi juhtub. Ent seejuures muutud sa „võõra“ pantvangiks ning sinu heaolu hakkab suuresti sõltuma teistest inimestest. Püüa tunnetada oma jõudu, oma võimalusi ja oskusi. Üksnes sina tead, mis on sinu jaoks parim. Vaid sina ise võid oma elu elada.

D. FINANTSIST

Sa kasutad oma elujõudu optimaalselt. Sarnaselt kogenud finantsistiga, oskad sa säilitada ressursse, koguda neid ja kaitsta. Ning sa kasutad seda kõike vaid siis, kui see on vajalik. Sa elad täisväärtuslikku elu ning hoiad suurepäraselt tasakaalu aktiivsuse ja puhkuse vahel. See on hea sinu tervisele ja psüühilisele seisundile. Sul on nn „optimaalse eneseregulatsiooni oskus“. See tähendab, et sa oskad oma jõudusid taastada, „haavu“ parandada, ennast vajaduse korral lohutada. Samas saab edukalt töötada just see, kes oskab puhata oma töödest ja tegemistest. Vaid puhanud psüühika võib uusi muljeid vastu võtta. Jääb vaid soovida, et sa ei kaotaks oma oskusi ka edaspidi.

Allikas: Psihhologija