“Paljud arvavad küll, et õnn seisneb välistes asjades, kas teistes inimestes või materiaalsetes asjades, siis tegelikult välised asjad pakuvad heaolu või õnnetunnet võib-olla üürikeseks ajaks, möödudes üsna ruttu,” selgitab ta. “Õnn on sisemine seisund, mida inimene ise loob ja saab mõjutada teadlikult mõtete juhtimisega. Samuti mõjutavad õnneunnet meie tunded, emotsioonid, ukumused, elustiil, suhtumised ja kehas toimuvad biokeemilised protsessid.”

Keha loob seda, mida inimene usub

Monika Palmi sõnul mõjutab see, kas me elame nii nagu tegelikult soovime, meie õnnetunnet. Hea uudis on see, et inimesel on võimalik õppida juhtima nii oma mõtteid kui kehas toimuvaid biokeemilisi protsesse, mis suurendavad õnnetunnet ja aitavad olla paremas meeleolus.

Kui inimene ei usu, et ta õnnelik on, siis keha loob seda, millesse ta usub. Uskumused on seotud meie mõttemaailmaga. Mõtted näitavad, missugused uskumused inimesel on. Mida teadlikumaks aga inimene saab, seda lihtsam on tal neid protsesse ise juhtida ja mõista, kuidas mõtted mõjutavad õnnetunnet ja meeleolu.

Monika Palmi sõnul suurem osa mõtteid ei olegi inimese enda omad — need võivad olla omandatud, õpitud, üle võetud ühiskonnalt, pärineda perekonnalt, esivanematelt, eelmistest eludest. “On hulk võtteid, kuidas on võimalik nendest mõtetest eemalduda või neid mõtteid vabastada, et need ei segaks inimesel olla õnnelik,” selgitab Monika. “Kui tuleb õnnetu olemise tunne, siis võib viia tähelepanu mujale, meeldivatele mälestustele või tegevustele. Kuhu me suuname tähelepanu, see meie elus võimendub, on siis see negatiivne või positiivne.”

Seega, kui me teadlikult võtame rasketelt ja negatiivselt mõtetelt tähelepanu ära meeldivatele asjadele, siis hakkab võimenduma helgem tunne. “Teine variant on küsida lihtsalt, kellele see kuulub? See küsimus saadab mõtted, mis ei kuulu endale, ära sinna, kust need tulnud on,” toob Monika Palm välja veel ühe võimaluse ning lisab, et läbi hingamispraktikate saab puhastada välja ja vabastada need mõtted, mis takistavad õnnelik olemist ja stimuleerida õnnetundega seotud õnnehormoonide tootmist kehas loomulikul teel.

Kõik on enda teha

“Meie peamised õnnehormoonid on oksüdotsiin, serotoniin, dopamiin, endorfiin — need vastutavad meie õnnetunde eest organismis,” selgitab Monika ja lisab, et nende tootmist ja vallandamist või siis vastupidi nende tootmise takistamist organsimis mõjutavad väga paljud elusituatsioonid ja see, kuidas me nendele elusituatsioonidele reageerime. “Kui meil on helged head mõtted, siis me saame sellega kutsuda esile õnnetunnet. Kui me mõtleme, kui pahasti elus kõik on, siis vastavalt sellele tekivad tunded ja reageerib ka keha.”

Monika ütleb terapeudina, et on palju inimesi, kes arvavad, et nad ise ei pea mitte midagi selleks tegema, et muutus tuleks. “Erinevate meetodite või terapeutiliste töövahenditega saab palju aidata, et inimest vabastada kõigest, mis inimesel takistab olemast teadlik sellest, mis teda õnnelikuks teeb. Reaalsed sammud peab inimene ikkagi ise tegema,” ütleb ta. Terapeudi juurest saab küll impulssi muutusteks, toetust ja julgustust. Enesega tegelemiseks peab endale aega võtma.

Hea enesega tegelemise praktika on näiteks meditatsioon, mille liike on erinevaid. “Kasvõi võtta vaikuseminutid, et olla iseendaga,” selgitab ta, ent kui inimene on kiire elustiiliga, vajavad ka vaikuseminutid praktiseerimist. Hea on ka vabastav teadlik hingamine, mis selles protsessis aitab sügavamalt iseendaga kontakti saada. Võimalusi on tohutult palju.

Tegutsemistahet saab endas avada

Kui aga tegutsemistahet ei ole, on seda Monika Palmi sõnul võimalik avada näiteks teraapiates. “On selliseid inimesi, kes tegelikult tahaksid, et midagi ei muutuks, aga nad ei taha mitte midagi muuta — see on nüüd seotud uskumustega,” räägib ta oma kogemusest. “Väga sageli on see seotud esivanematelt tulnud tahtmatusega midagi muuta, tugevalt juurdunud arusaamadega, mis takistavad muutuste tegemist. Igasugused muutused eeldavad avatust uuele. Võimalik on vabastada mustrid, mis seda takistavad.”

Selleks peab vaid olema tahe tulla ja asjaga tegeleda, sest vastu tahtmist seda teha ei saa.
Inimene on küll palju enamat kui tema keha, ent realiseerib ta end siiski siin elus läbi füüsilise keha. “Keha annab märku inimesele näiteks õnnetunde puudumisega, et mingi muutus on vajalik, kuid teinekord ei ole see veel päris selge, mis see on,” räägib Monika.

Ka selles osas aitavad selgust saada erinevad praktikad. Näiteks vabastav hingamine, mis mõjutab nii keha kui ka meelt ja paneb need koos tasakaalukalt toimima. Tema sõnul väga paljudel inimestel ongi ülesanne õppida leidma tasakaal mentaalse, emotsionaalse tasandi ja keha vahel. “See tähendab seda, et nad peavad õppima tasakaalustama oma mõtteid ning tundeid, et seeläbi tasakaalustada ka oma keha, sest mõtted mõjutavad keha seisundit,” räägib ta.

Õnnelik inimene on alati ilus, sest tema sisemine ilu pääseb välja ning mõjutab ka välist ilu. “Ta on särav, naeratab, ta ei ole morn, temast kiirgab välja midagi sellist, mis ei jää märkamata. See on sisemine ilu ja heatahtlikkus. Õnnelik inimene suhtub iseendasse ja ümbritsevasse hoolivalt,” kirjeldab Monika Palm.