Suusapuhkus tüdrukutega — tore plaan

Väljasõit on vaid paari kuu kaugusel, tähtaeg on paigas ja öömaja reserveeritud. Vaevu jõuavad asjaosalised ennast lõdvaks lasta, kui meiliboksis potsatab ühe reisikaaslase kurikuulus Exceli-nimekiri. Kaks hiireklikki hiljem teavad kõik, mis kellaks kõige sobivam sihtkohta jõuda oleks ja millal sealt ideaalis lahkuma peaks, kes kellega tuba jagada võiks ning milline mägimatk endaga nõrgemat, keskmist või tugevat lihasvalu kaasa toob. Kuigi kõik sõbrannad vastavad kirjale tänusõnadega, on neil tegelikult keele peal küsimus: „Mis Sul ometigi viga on?” Ajapikku muutub Teile meilisaatja, kes tööelus enesekindlalt suurt osakonda juhib, lausa natuke hirmutavaks, sest ta ei suuda kuidagi kamandamist lõpetada ning on läbi ja lõhki kontrollifriik.

Tööalane käitumine kandub üle ka eraellu

Eelpool kirjeldatud meilisaatjale sarnaseid inimesi võib leida igast tutvusringkonnast. Ja sõjaväelise täpsusega Exceli-nimekirjade koostamine on veel üks vähem stressitekitavaid harjumusi, millega me mõnikord oma tuttavate puhul kokku puutuma peame. Pole ju kellelegi võõras õpetajanna, kes ka köögilaua ääres meelsasti ainult enda häält kuuleb- just nagu seisaks ta kahekümne nooruki ees. Või politseinik, kes igal tänavanurgal kuriteo toimumist kahtlustab ja seetõttu oma kaaslased alati koduukseni saadab. Või ülemarst, kes ei ole vastuvaidlemisega harjunud ja seetõttu ainult suure torina saatel tunnistab, et keegi temast paremini Bolognese kastmes spagette valmistada oskab. Ja käsi südamel- mõnikord ei ole me ise sugugi targemad. Või pole Te end kunagi ootamatult sõbrannaga sellisel toonil rääkimast tabanud, nagu viibiksite parasjagu tähtsal koosolekul?

Tehnoloogia muudab töö- ja eraelu lahushoidmise keeruliseks

Lühidalt saab seega öelda, et mitte ainult raha ei riku iseloomu. Seda võib teha ka töö. „Isegi neid inimesi, kes alustavad karjääri noorelt ja täis idealismi, kujundavad ametiga kaasnevad negatiivsed küljed aastate jooksul tugevalt,” ütleb Michael Kaster, organisatsioonipsühholoogia professor Dortmundi Ülikoolist. Miks meid sellesse keerisesse tõmmatakse? Sest töö võtab enda alla suurema osa meie tähelepanust, ajast ja energiast. „Varem tähistas reede pärastlõuna töönädala lõppu. Tänapäeval oleme me tänu mobiiltelefonidele ja e-mailidele pidevalt kättesaadavad ning seetõttu on ka töö- ja eraelu keerulisem lahus hoida.”

Enesemääratlemine läbi ameti ja tööalase positsiooni

Enamus meist veedab töö juures minimaalselt kaheksa tundi päevas. Kahtlemata jätab see endast maha jälgi. Tööelu muudab meie riidekapi sisu, kõnekeelt, sõprusringkonda, mõtlemisviisi, käitumist ja isegi väärtushinnanguid. Me määratleme ennast läbi oma ametialase positsiooni, kuna see näitab meie staatust ja on tunnistuseks sellest, mida elus saavutanud oleme. Ja et igapäevaselt hakkama saada, anname me järele töökoha poolt kehtestatud reeglitele. Selleks, et saada teistelt heakskiitev noogutus, näitame me end kord võimekatena, kord auahnetena, kord egoistlikena- vastavalt sellele, mida olukord parasjagu nõuab. Kui majanduslik seisund on niivõrd pingeline, nagu praegusel ajal, siis muutub kirjeldatud käitumine veelgi intensiivsemaks. „Mida suuremat survet töökeskkond meile avaldab, seda enam tärkab meis võitlusvaim ja me kohandame oma väärtuseid vastavalt olukorrale,” ütleb Kastner. Seega võib töö tugevdada inimesel juba olemasolevaid positiivseid, aga ka negatiivseid iseloomuomadusi. „Selline nähtus on sarnane paarisuhte mõjudele: mõned partnerid toovad meis esile häid, teised halbu käitumisviise.”

Kolleegide ületrumpamine kui märk muutustest

Kohe büroost lahkudes ennast töölt eraelule häälestada ei suuda meist peaaegu keegi. „See on normaalne,” ütleb psühholoog Michael Kastner. “Meie mõtterajad on päeva lõpuks nii sissetrambitud, et eraelus ei suuda me neilt tihti enam kõrvale pöörata.” Probleem tekib aga siis, kui hakkame seetõttu ootamatult tegema asju, mida polnud varem isegi võimalikeks pidanud. Näiteks esitleme kolleegi ideed enda omana, et paremini silma paista. Või ostame koju virna retoorikaraamatuid, et teada saada, kuidas manipulatsiooni abil teisi enda kasuks töötama panna. Selle kõige tagajärjel tabame me ennast järsku mõttelt: „Ma ei tahtnud ju kunagi selliseks inimeseks muutuda.” Ja küsime endalt ebakindlalt: „Aga võib-olla olengi ma just töö juures mina ise, võib-olla näitab just siin ennast minu tõeline pale?” Vastus sellele küsimusele pole kindlasti lihtne. Eriti seetõttu, et siinkohal pole enamasti abi ka kõhutundest. Kindel on ainult see, et et oma nahas ei tunta ennast enam hästi.

Tõelise „Mina” otsingud

Esimene samm töö ja eraelu lahutamiseks on enesekriitiline ümbritseva keskkonna analüüs. Võib-olla on Teie sõbrad juba kord silmi pööritanud, sest rääkisite pärast kohtingut oma endise kallimaga suboptimaalsest tootmisest, mitte ei paljastanud, kui ebameeldivalt õhtusöök Teie jaoks möödus? „Kui soovite endas tõeliselt selgusele jõuda, tuleks alustuseks läbi viia lihtne küsitlus: uurige oma headelt sõpradelt näiteks seda, kas Teie planeeritus või tööalase kõnepruugi eraelus kasutamine on neile häirivaks muutunud,” soovitab Cornelia Topf, karjääriekspert. Abiks on ka enda ja teiste arvamuste võrdlemine (vaata testi „Milline inimene ma tegelikult olen?”). Nii saate konkreetse ülevaate, millisena kolleegid ja sõbrad Teid tegelikult näevad. „Kui olete seejärel määratlenud, milliseid käitumisviise Te enda juures muuta sooviksite, siis pühendage protsessi oma parim sõbranna või kallim, kes aitaks Teil soovimatut käitumist paremini tähele panna. Paluge tal endale märkus teha, kui hakkate valitud rajalt kõrvale kalduma. See on Teile paremaks inimeseks muutumisel suureks abiks,” ütleb Topf.

Säilitage spontaansus

Selleks, et ennast vähem läbi töö määratleda ja vabal ajal Teie ise olla, on tähtis ka endale teadvustada, mis Teile head teeb ning edaspidi vastavalt sellele tegutseda. Näiteks ei tohiks Te otse töölt sõbrannaga välja minna, vaid peaksite enne koju suunduma, riided vahetama (nii väljute Te töörollist ja sellega kaasnevast käitumisviisist ning kõnepruugist) ja ennast pooleks tunniks diivanil välja lülitama. Nii ei trummelda Te hiljem kannatamatult sõrmedega lauale, kui tuttav ei jõua oma kohtamisajaloo kirjeldamisega kuidagi lõpuni. Selleks, et väljaspool bürood elu veelgi rohkem nautida, on abiks ka see, kui laiendate oma sõprusringkonda või võtate ühendust vanade tuttavatega, kes tegutsevad Teist täiesti erinevas valdkonnas. Nii olete kriitikale rohkem avatud ja näete, et Teie töö pole sugugi nii tähendusrikas, nagu Teile kontoris kinnitatakse. Elus on ka muud olulist.

Test: Milline inimene ma tegelikult olen?

Kas töö varjutab Teie eraelu? Antud küsimustik aitab Teil avastada oma iseloomu tumedamaid külgi ja seeläbi kindlaks määrata, milliseid negatiivseid omadusi Te enda puhul ise tõsiselt ei võta, mis aga teistele silma paistavad.

Tähelepanu! Valmis olla! Start!

Esimene samm: Tehke testist seitse koopiat. Esimesed kolm küsimustikku jaotage oma toredatele kolleegidele, järgmised kolm sõpradele või pereliikmetele. Paluge abilistel skaalal ühest seistmeni ausalt ja ilma tagajärgedele mõtlemata hinnata, millisel määral nimetatud omadused Teie puhul kehtivad. Seitsmenda koopia ja siinasuva originaali võiksite Te enda jaoks ise läbi töötada. Ühel puhul hinnake enda käitumist eraelus, teisel aga töö juures.

Teine samm: Kui saate testis osalejatelt nende hinnangud tagasi, siis võrrelge neid enda omadega. Kui mõne vastaja arvamus ajab Teid segadusse, siis tuleks talt võimaluse korral järgi küsida, miks selline otsus vastu võeti, ja lasta tal oma valikut konkreetse näite abil selgitada.

Kolmas samm: Ärge pöörake tähelepanu ainult sellele, mille poolest Teie ja teiste testis osalejate arvamused erinevad. Eelkõige tuleks vastata hoopis küsimustele: „Kas ma soovin eraelus samamoodi käituda, nagu ma seda töö juures teen? Kui mitte, siis milline olin ma varem? Millal hakkas mu käitumine muutuma? Miks- kas töö juures avaldatava surve, osakonnas valitseva õhkkonna või mu enda auahnuse tõttu?”

Neljas samm: Mõelge, milliseid eraelus ilmnevaid positiivseid omadusi saaksite ka töö juures rakendada, et seal rohkem Teie ise olla?

Hindamisskaala

1- ei kehti mitte mingil juhul

2- ei kehti

3- pigem ei kehti

4- ei oska öelda

5- kehtib mingil määral

6- kehtib

7- kehtib täielikult

Iseloomuomadused: Ma olen…

agressiivne

põhjalik

elutark

ülbe

tähelepanelik

tasakaalukas

siiras

kergesti mõjutatav

vaoshoitud

kõiketeadja

põhimõttekindel

domineeriv

enesekeskne

järsk

kannatlik

upsakas

abivalmis

humoorikas

impulsiivne

kompromissivõimeline

kriitika suhtes vastuvõtmatu

õpivõimeline

armastusväärne

avatud

realistlik

tolerantne

Allikas: petra.de