1. Võõrkeelte ülimalt ladus rääkimine on täiesti normaalne nähtus

Kui näiteks inglane võtab eestlase tööle, siis pole tal vaja imestada, kui see temast korrektsemat keelt räägib. Eestlastel on keelte peale nutti ja nii ei tundugi erinevate keelte vaheldumisi rääkimine mitte mingi probleem. Ja no mis seal imestada, kui sõnad nagu ’jää-äär’ ja ’kuulilennuteetunneliluuk’ hääldamisel probleemi ei valmista, siis ei valmista probleemi ilmselt ükski keel.

2. Ära isegi mõtle lõunalt puududa!

Eestlased on aru saanud, et lõuna söömine on vägagi oluline tegevus. Ei mingit laua taga võileiva mugimist — ikka päevapraadi sööma! Küll aga tuleb valmistuda selleks, et lõuna söömine tähendabki konkreetselt lõuna söömist ja mitte paaritunnist jutustamist.

3. Kui eestlane ei reageeri, siis see ei tähenda halba

Eestlased on tuntud paekivinäod — on ta õnnelik või õnnetu, aru pole saada nagunii. Seega ongi välismaalased juba selgeks saanud selle, et isegi kui kontoris olev eestlane iga asja peale kõva häälega ei naera, siis see ei tähenda, et see tema jaoks naljakas ei ole. Ja kui pärast presentatsiooni ühtegi küsimust tema poolt ei tule, siis on see pigem normaalsus kui midagi märkimisväärset.

4. Täpsus on oluline

Kui koosolek on kokku lepitud siis algab see täpselt sel hetkel, kui sekundiseier õigesse kohta jõuab. Ei mingit jokutamist ja teiste ootamist. Kes hiljaks jäänud, see on ebaviisakas! Siiski ei tähenda see seda, et eestlased paaniliselt igale poole pool tundi varem kohale läheksid, et jumala eest mitte ise hiljaks jääda. Ei, absoluutselt mitte. Täpsus on kuidagi sisse ehitatud ja loomulik.

5. Kiida teda ja ta on ülimalt tänulik

Eestlased ei ole erilised sõnaraiskajad. Seega, kui üht eestlast tema tegude eest tänada, siis võid kindel olla, et ta end terve päev hästi ja õnnelikuna tunneb. Vaata vaid, kuidas tema kõva koor murdub!

Allikas: Jobbatical