26aastase müüjanna lugu: kõrghariduseta ja tutvusteta ei ole Eestis võimalik üle 550 euro palka teenida
Esmalt kirjutas Naistekale naine, kes sai kurjaks keskastme juhina töötava naise peale, kelle arvates arvavad tänapäeva noored endast liiga palju ja soovivad kohe pärast ülikooli tööle asudes ulmelist palka saada. Selle peale ärritus aga noor neiu, kelle arvates väiksem palganumber on igati välistatud. Siin on 26aastase Anneli lugu, kes nõustus avameelselt rääkima, mis tunne tegelikult väikse palgaga elada on.
Ma ei saa aru inimestest, kes vinguvad, et saavad kuus kätte umbes 1000 eurot, mõelge parem, kuidas on elada 450euroga kuus.
Töötan Tallinnas ühes kaupluses müüjana, bruto on 550 eurot, aga kätte saab sada vähem. Loomulikult tahaks teha paremat tööd ja olen ka mujale kandideerinud, aga maksab kätte, et mul pole kõrgharidust ja tutvusi. Kuhu oleks sellises olukorras minna? Naisterahvas ju Soome ehitajaks ei lähe ja üldse tahan ilmselt Eestis elada.
Üür ja kommunaalid võtavad poole palgast
Lapsi mul pole, aga ega see tähenda, et elu lihtne oleks. Üürin koos kahe sõbraga Tallinnas korterit ja juba selle peale läheb talvekuudel umbes pool palgast ära. Ja nii ma siis elan 250euroga kuus. Hea on, kui saan H&Mist mõne viieeurose pluusi või 10eurosed püksid osta. Panin vahepeal raha kõrvale ja lootsin, et saan mõnele odavamale reisile minna, aga loomulikult läks kõik valesti. Kõigepealt hakkas hammas valutama ja vajas tõsist ravi — arve kokku 100 eurot. Siis kolis üks eelmine korterikaaslane välja ja uue otsimise ajal tuli suuremat üüri maksta. Jäin vahepeal ka
haigeks ja pidin tükk aega töölt puuduma. Haiguslehe ajal ju kolm päeva palka ei saa ja ka pärast on palk vaid osaline. Mitmed kulutused veel, nii see raha kulus.
Õnneks ei ole kordagi päris miinusesse jäänud, nii ratsionaalne ma olen. Või tegelikult, korra oli kuu lõpus täiesti raha otsas ja pidin ema käest raha küsima. See oli minu jaoks nii piinlik. Ta peab mind niigi läbikukkunuks, et ma müüja olen. Üritasin töö kõrvalt kutsekoolis käia, aga nii raske oli kõike korraga teha. Emal pole ka palju raha, tema ei saaks mind üleval pidada, kui koolis käin, aga ei tööta. Ema elab Paides ja on soovitanud mul sinna tagasi kolida, aga mida ma seal teeks? Müüja või mitte, aga ma arvan, et Tallinnas on ikka võimalusi rohkem.
Mida te hädaldate, kui palju teenite
Kõige juures ajab mind närvi paljude sõbrannade hädaldamine, et kui nad ka teenivad 1000 eurot kuus kätte, siis neil sellest ei jätku. Kuhu teie raha kaob? Üks sõbranna uhkustas, et käis üks nädalavahetus väljas ja kulutas ööga sada eurot. Ma ei osanud selle peale midagi öelda, see summa on nii hiiglaslik. Ta lihtsalt ostis endale kokteile, sõitis taksoga ühest kohast teise, siis veel sissepääsupiletid klubidesse. Kui kulutad ühe ööga nii palju, siis pole ime, et ka 1000 eurost väheks jääb. Ka poes töötades vaatan, kuidas inimesed lihtsalt kulutavad. Ostetakse kanget
kallist alkoholi ja laotakse ostukorvi valimatult kalleid toite. Ma saaks aru, kui ostate terveks nädalaks ette, aga näen iga päev ka ühtesid samu nägusid, kes ostavad valmistoitu ja veini. Ma ostan ise pigem terveks nädalaks toitu ette ja teen kodus ise süüa. Nii saan lubada endale seda, et lähen näiteks reedel sõpradega kuskile välja ja saan seal ka midagi osta. Minu eelarve muidugi 100 eurot õhtu kohta pole.
Äkki läheks välismaale stjuardessiks
Vahel mõtlen, kuidas rikkamad inimesed ei saa aru, et kõik ei teeni nii hästi. Mõtelge, kui palju on kauplusi, kus töötavad ka noored inimesed, kes teenivadki sama palju kui mina. Eestis elamiseks on see muidugi näruselt vähe. Ma ei saaks eales osta endale spordiklubi kuukaarti või sõita lihtsalt pikaks nädalavahetuseks Pariisi. Hea seegi, kui kuu lõpus on raha, et saan korra Paides emal külas käia. Üks sõbranna läheb peagi välismaale tööle stjuardessina. Ma küll väga tahan Eestis
olla, aga pean mõtlema, et kui hinnad veel tõusevad ja peost suhu elan, äkki kaalun ka seda varianti.
