Järjest levinum mure: me ei saa lahutada, sest meil on ühine pangalaen...

Paarid, kes võtavad koos pangalaenu, et soetada ühine kodu, on kindlasti kõik poolt- ja vastuargumendid hoolega läbi kaalunud, aga tulevikku ette ei näe. Pole välistatud, et ühel hetkel kaovad tunded teineteise vastu ja lahutus näib ainuõige lahendusena, ent takistuseks saab pangalaen.

Pangalaen kammitseb abielu enam kui kuldne sõrmustepaar. Ebaõnnestunud abielu võib ju lõpetada, kuid pangalaenust niisama loobuda ei saa. Abielu jooksul soetatud vara jagamisel tuleb arvestada ka laenuga. Kuidas seda võimalikult valutult jagada? Mismoodi kriis ületada?

Kriisinõustaja Eda Mölder satub sellesse maailma sageli — kuulaja ja nõuandjana. Probleemid on küll sarnased, kuid lahendused individuaalsed. “Neid juhtumeid tuleb küllaltki palju ette, kui pärast abiellumist ja laste sündi on pangalaenu abil soetatud ühine kodu ja siis selgub, et elu ei suju. Pinge on läinud nii suureks, et ainus lahendus on lahkuminek — mitte ainult füüsiline eraldielamine, vaid ka abielulahutus, kui tuleb ühisvaragi kuidagi ära jagada,” räägib Eda Mölder. “Selgub aga, et kinnisvarabuumi alguses soetatud elamispinna hind on langenud. Pere on teinud finantsotsuse, millega nad on miinuses. Lahutus- ja abieluvara jagamisel lahkutakse abielust võlgadega. Seetõttu tõdetakse, et elu peab jätkuma samal elamispinnal, kuna pole rahalisi vahendeid eraldi kodu soetada. Inimesed, kes on kunagi teineteist armastanud ja austanud, muutuvad vihavaenlasteks.” Kriisinõustaja hinnangul on mööda lastud hetk, kui veel oleks saanud omavahel rahulikult, liigsete emotsioonideta olukorda lahendada.

MARI JUUNINUMBRIS VEEL:

· Laine Randjärv: tänulik kõige eest

· Hardi Volmeri valesti elatud elu

· Küsi julgelt palka!

· Söö ja salene: kaalulangust toetavad toidud

· Mineraalmeik

· Enn Tobrelutsu lihagrillimise nipid

· Fotokonkurss: Võida Nikoni 959€ kaamera!

Sellise stsenaariumi järgi on kulgenud ühe noore perekonna saatus: väikeste poiste vanemad elavad veel ühises kodus. “Laen on põhjuseks, miks me pole abielu lahutanud,” tunnistab pereema Marge, soovimata end täisnimega avalikustada. Oma kahe poja isaga on ta olnud ametlikult seotud kaheksa aastat, sellest viimased kuus koos pangalaenuga. “Meie abielu algus oli nii paljutähenduslik ja ilus, et niisugust pööret ei osanud küll oodata. Lapseootusest kuuldes teatas abikaasa kohe, et nüüd on aeg minule kuulunud ühetoaline korter oma kodumaja vastu vahetada. Kuu enne poja sündi elasime juba pangalaenuga ostetud eramus ja tulevik näis igati helge.” Rahaga priisata ei saanud ning noor ema kavatses lapse poolteiseaastaseks saamisel osalise koormusega tööle tagasi minna. Plaaniks see jäigi, kuna peagi andis oma tulekust märku teine laps. “Teise poja sünni järel pidime rahakotti koomale tõmbama ja sellel pinnal tekkisid meil abikaasaga esimesed arusaamatused. Mina väsisin õhtuks pikkadest päevadest, olles üksinda väikeste lastega, mees aga pingelistest, sageli poolde öösse venivatest töötundidest. Hiljuti sain teada, et abikaasa “lisatöö” nimi on Eva,” pihib naine, tunnistades, et kui poleks lapsi, oleks ta samal päeval mehe maha jätnud. Seda küll esimese tundepuhangu järel, sest tegelikult pole tal kuhugi minna — ei üksi ega koos lastega, majanduslikust toimetulekust rääkimata. Nõnda ongi ikka veel seadusliku abikaasaga kokku lepitud, et laste huvides elatakse ühe katuse all edasi. Nagu naabrid. Tulevik on segane.

Loe lugu täismahus ajakirjast Mari!