K: Et taotleda alimente,kas peab olema lahutatud? Mees elab teises riigis teise naisega ja laps on minu kasvatada.Kui aga lahutame,siis kuhu pean pöörduma,et alimente taotleda?

V: Lapsele elatise taotlemiseks ei pea olema lahutatud. Elatise nõudega võib pöörduda lapse elukohajärgsesse kohtusse. Üldist teavet elatise väljanõudmise kohta saab näiteks selliselt leheküljelt http://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele. Kui olete pöördunud kohtusse, kuid kohtuotsust ei ole veel tehtud, on Teil võimalik saada riigilt ajutist abi. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päevamääraks on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi makstakse ainult üks kord. Elatisabi saamiseks peab vanem esitama taotluse oma elukohajärgsele sotsiaalkindlustusametile. Taotluse vormi leiate sotsiaalkindlustusametist.

K: Miks tahetakse rongaisadest avalikke nimekirju teha, samas kui rongaemad võivad ennast rahulikult tunda?

V: Küsimus on valesti püstitatud- kõnealune võlglaste nimekiri pole ainult rongaisadest, vaid võlgu olevatest vanematest, niiet sinna võivad sattuda nii mehed kui naised. Elatise teemal rääkides on aga tõesti olukord, kus automaatselt räägitakse isadest. See aga pole alati sugugi põhjendatud. Umbes 6% elatisevõlglastest on naised, ülejäänud on isad, selline on olukord ilmselt seetõttu, et Eestis jäävad lapsed lahutuse korral elama pigem emaga kui isaga. Kuid see olukord muutub tasahaaval ning järjest enam isasid soovivad, et lapse alaline elukoht oleks isa pool.

K: Miks maksab riik lapsendustoetust-kasvatamistoetust lapsendanud sugulastele? Nt. mustlaste seas on levinud komme, et selle raha saamiseks loobutakse lapsest ja antakse laps kasvatada mõnele sugulasele? See jälle loobub ja annab “edasi”. Kasvõi eelmisele tagasi.

V: See küsimus ei puuduta küll teemat ehk elatist, kuid minumelest on igati õiglane, et lapserahad saab riigilt lapse kasvataja, olgu see siis sugulane või lausa võõras lapsendaja.

K: Millal jõutakse nii kaugele, et c.a. pooled lapsed jäävad lahutuse korral isadele? Praegune praktika ei kõlba sinnasamusesse ka mitte!

V: Olulisem kriteerium peaks olema siiski see, kus on lapsel parem elada. Järjest enam isasid taolevad kohtus lapsi endale ja selline nõukogude aegne praktika, kus lapsed läksid nö automaatselt naisele, Eesti Vabariigis enam polegi. Niiet ma küll pole kindel, millal me jõuame 50-50 suhteni ja kas peakski, aga selles suunas liikumine toimub.

K: Lapsed küll täiskasvanud, kohtu kaudu mõisteti elatis neile kunagi välja, kuid teinepool ei suvatsenudki oma kohustusi täita. Saime hakkama, kuid elu teeb imelikke keerdkäike ja nüüd konkreetne küsimus — Kas saab tagantjärgi elatise võlga veel sissenõuda, kuigi lapsed täiskasvanud ja kui saab, siis kuhu pöörduda

V: Kui kohus on summad välja mõistnud, siis saab neid summasid võlana välja nõuda kehtiva seaduse kohaselt 30. aastat, ehk nõue aegub 30.aastaga. Ülalpidamisekohustuse täitmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Niiet nõudke aga välja kohtu kaudu, kui muudmoodi ei ole võimalik.

K: kui teine vanem ei maksa, väidab et on eestis töötu, kuid rootsis töötab ja saab korralikku palka. väidetavalt ei maksa rootsi arvelt maksuameti tõttu ning et seal pool ei ole tal kuskil ametlikult kirjas et ta on lapsevanem…passi juba ammu sellist kirjet ei panda et mees on lapsevanem. mida sel puhul teha? eestis on ka varad mujale kanditud et ei oleks kuskilt kinnni hakata. mida teha? kuhu pöörduda??

V: Kohus mõistab elatise välja olenemata asjaolust, et isik on töötu. Teie asi on tõendada, et ta Rootsis siiski töötab. Kui ta töötab Rootsis “mustalt”, siis huvitab see aga Rootsi maksuametit. Seega, kui kohtuotsus on olemas elatise kohta, siis saab selle igal ajal täitmisele pöörata ning kui isik ikkagi hoiab tasumisest kõrvale, siis on võimalik ka isiku kriminaalkorras vastutusele võtmiseks. 

K: Seega ametlikke alimente ei taha määrata. selleks on mitmeid põhjuseid(läbisaamine on hea, varem, kui ei olnud töötu maksis probleemideta ja tema varaks on see korter, kus mina elan lapsega) kuna ka ise olin töötu (enam ei ole), siis küsimus, et miks on nii, et riigi(linnavalitsuse) poolt ei võeta toimetuleku toetuse saamiseks enne jutule, kui on määratud ametlikud alimendid. kas on kohe nii ette nähtud, et inimesed, kellel ei ole raha peavad kõigepealt maksma ära oma piskust riigilõivud, et siis teada saada, et üks pool on kurjategija, kuna ei jõua toetada oma last. ja teine pool saab kohtult tõendi selle kohta, et elatist ei saa, kuna pole midagi võtta, aga “õigus” nagu oleks

V: Mõlemal lapsevanemal on kohustus last ülal pidada, siin ilmselt (ma ei saa küll päris täpselt küsimusest aru) on jäänud sotsametil kahtlus, et te tegelikult saate lapsele elatist kuid ei deklareeri seda, ning soovite lisaks saada toimetuleku toetust. Mina soovitan kaaluda sellisel juhul elatise nõudmiseks maksekäsu kiirmenetlust, mille puhul ei pea kohtusse minema. Rohkem infot siit http://tarkmeestaskus.just.ee/maksekasu_kiirmenetlus.

K: Kui ei ole maksnud alimente ja ei ole teid kuidagi toetanud, siis ei soovita tagant järgi taodelda (ei tea kas saabki), sest vaevalt et lapsed tahavad ta eest hoolitsed, kui ta vajab täis hooldust. mina just sellepärast ei taotlegi, kuna saan ära tõestada, et mees ei ole meid toetanud ja aidanud ja kui üks päev peaks vajama hooldust, siis ei ole lastele ta koormaks seljas

V: Tagantjärgi saab elatist nõuda kohtu kaudu 1 aasta, mitte rohkem. Kuidas te aga tõestate aastate pärast et isa pole üldse elatist maksnud? Kui ametlikku elatisevõlga pole, jääb alati võimalus, et teine pool väidab, et maksis sularahas ja regulaarselt, ning lapsel on ikkagi vanema hooldamise kohustus.

K: Mis teha juhul kui üks vanem maksab kahe lapse kohta iga kuiselt 4000 krooni. Mida samas polegi nii vähe, et tasuks viriseda, siiani saab hakkama. Üks lastest aga tegeleb aastaid tantsimisega ja võistlused ja nendele kuluvad summad jäävad nagu ühe poole kanda.Need summad polegi nii väikesed, kui üks reis näiteks EM-le maksab ca 8000 krooni. Kas on õigus küsida seoses lapse hobidega seonduvate kulude katteks ka teiselt vanemalt toetust? Ja kui on, siis kuhu peaks pöörduma? Märgin siinjuures ära, et see igakuine elatis ei ole kohtu poolt määratud, vaid kokkuleppeline.

V: Kohus mõistab elatise välja vastavalt lapse vajadustele ning vanemate võimalustele. Üldjuhul arvestab kohus ka lapse huvialadega, kuid kui teine pool tõendab, et tal puuduvad võimalused suuremate summade tasumiseks, siis võib juhtuda, et kohus ei suurenda summat.
Küll jääb aga 4000.- kr kahe lapse peale kokku alla elatise miinimumi, milleks on ühe lapse kohta pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellest saab kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhul, kui vanemal on olemas teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 

K: minul lapse isapoolt mingit elatust ei tule ega küsi ka. olen ise ma kuidagi hakkama saanud. miks ei mõelda kunagi meeste peale , kes maksavad elatus raha . sooviksid oma lapsega rohkem kokku saada jne. Kusjuures see probleem on meediastki läbi käinud , aga keda see huvitab ..laps ei saa ilma isata ka üles kasvada ! ega raha veel lapsele isa tee!

V: Olen sellega väga nõus, et raha ei asenda isa, ning lapsel ja isal tuleks võimladada suhtlemist vaatamata omavahelistele (rahalistele) suhetele kui mõlemad seda soovivad. Isade õiguste eest seisab ka Ühendus Isade Eest, mis teeb väga tänuväärset tööd selle nimel, et perest lahutatud pool saaks osaleda lapse elus. Rohkem infot www.isad.ee

K: Minu lapse isa ei maksa lapsele toetust, mis sai sotsiaaltöötaja juures dokumenteeritud. Lihtsalt ei maksa ja kõik. Aga isa tahab küll lapsele olla — koos olla ja lõbusalt aega veeta. Kohustusi ta aga lapse ees ei täida. Mul on rahaliselt lapsele võimalik kõik vajalik tagada, kuid see läheb jälle minu enda vajaduste arvelt. Lapse isa aga see ei huvita. Lisaks on ta mulle veel suured summad võlgu muude asjade eest ajast, millal me veel koos elasime. Enda vabanduseks ütleb, et homme saab rikkaks ja siis maksab (nii umbes 2 aastat juba). Kohutsse olen valmis minema, kuid mida see muudab — ametlikku sissetulekut tal ju ei ole ja raha ta ikkagi ei maksa. Nõuab vaid oma õigusi. Kuidas käituda? Lõppkokkuvõttes jääbki nii, et mina tagan lapsele kindla ja turvalise elu ning lapse isa trallitab lapsega koos ringi ning teeb nägu, et tema ongi kõige parem isa maailmas!

V: Siin soovitan siiski pöörduda kohtu poole, sest lapsevanemal on kohutus oma last ülal pidada. Kui kohus on summad välja mõistnud, siis saab neid summasid võlana välja nõuda kehtiva seaduse kohaselt 30. aastat. Samas on siiski tore, kui isa lapsest hoolib ja neil on koos tore. Uskuge mind, palju rohkem on lapsi, kellel pole nii raha kui isa, ja see on palju kurvem. 

K: Kui vanemad pole ametlikult lahutatud, kuid isal on teine perekond, ta ei ela naise ja lastega ja ei maksa elatisraha, naisel on ju õigus nõuda elatisraha? Mis seaduse paragrahv kinnitab seda? Ilma täpse viiteta ei usu mees seda juttu…Kuidas saab elatisraha suurust põhjendada? Mees väidab, et kui ta maksab laenu, võib seda makset elatisrahaga võrdsustada ja ta ei pea enam midagi lisaks maksma. Samas aga on praegune laenumakse väiksem kui min elatisraha.

V: Vanema kohustus last üleval pidada ning elatusrahaga seonduvat sätestavad perekonnaseaduse §60 — § 63. Suurust põhjendatakse lapse vajadustega, tuues välja elamiseks minevad kulud ning muu lapsega seonduva. Üldist teavet elatise väljanõudmise kohta saab näiteks selliselt leheküljelt http://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele. Elatise miinimummäär on pool kehtestatud kuupalga alammäärast, ehk veidi üle 2000 krooni lapse kohta.
Laenu makse ei välista lapsele elatusraha maksmist, kuid mõlema vanema nõusolekul võib neid ka tasaarveldada. Mõistlik oleks laenu/liisingut ise maksta ja elatisraha ametlikult nõuda et hilisemaid vaidlusi vältida.

K: Kui isa on töötu ja ei maksa lapsele raha,kas sellisel juhul mul pole õigustki midagi nõuda, kuigi tal on korter, mis on isiklik, millel pole laenu?

V: Elatusraha mõistetakse välja kohtu kaudu sõltumata mehe töötuksolemisest, sest laps sööb ikka iga päev. Kui kohtust on elatise otsus käespeaks, siis saaks selle kohtutäituri kaudu täitmisele pöörata, sh ka korteri sundvõõrandamise teel.

K: Kuidas siis ikka saada elatisrahad kätte kui last mittekasvatav vanem ei taha maksta?
(Elatis on kohtukaudu määratud, nõue kohtutäituri käes, politseile avaldustehtud maksu- ja tolliametile teatatud ümbriku palga saajast jne… ) Miks Eestis pole ühtegi tõhusat viisi laste ja last kasvatavate vanemate kaitseks?  Kas on õiglane kui üks vanem peab suutma last/lapsi üksi üleval pidada? Hetkel kehtivate seadustega irvitab rongavanem nii riigi kui oma lapse/laste üle.

V: Kahjuks puuduvad muud õiguskaitsevahendid. Mõnda inimest saab mõjutada kriminaalkaristusega või võlglaste avaliku nimekirjaga, kuid ka see ei pruugi alati abiks olla. Siin aitaks riigipoolne “elatisfond”, mille eelnõu ka riigikogus kordi esitasin, kuid ükski juhtiv erakond seda ideed ei toetanud.

K: Mida anda lapsele söögiks niikaua kuni isa-ema kemplevad. Riiki lapsed ei huvita. Kas lapsed peaks siis kunagi ka riigist hoolima? Kas olete nõus, et nad ei peaks kunagi ka sellisesse riiki tulumaksu hakkama maksma?

V: Meie riigis on veel palju asju vaja paremaks teha, olen nõus. Samas aga ei saa süüd kohe riigile veeretada, kui “ema-isa kempevad”. Enamus vanemaid saavad siiski omavahel lapsed ja elatised ilma tülita jagatud. Olen nõus sellega, et laps ei peaks kannatama oma vanemate vägikaika vedamise tõttu, ning üldiselt antakse täiskasvanuks saades sellistele vanema(te)le üsna karme hinnanguid.

K: Mis teha kui vanemad läksid kunagi lahku ja laps jäi ema kasvatada, isa pole lapse vastu kunagi huvi tundnud ja nüüd kui laps on juba kohe-kohe saamas täiskasvanuks, siis nüüd sõidaks see issi selle lapse ellu sisse ja nõuab oma õigusi ja kas sellisele isale on võimalik ka tagantjärele elatisrahanõuet peale panna? Miks ta peab nüüd selle lapse elu ära rikkuma? Lapsel on olemas tore ja armastav kasuisa keda ta on terve oma teadliku elu pidanud oma päris-isaks.

V: Kuni lapse täisealiseks saamiseni saab elatusraha nõuda last kasvatav vanem, täisealiseks saamisest alates laps ise. Elatist saab aga tagantjärele nõuda 1.a. võrra.

K: Lapsele saab elatisraha nõuda ainult 1.a tagant järgi.kui teil on suusõnaline kokkulepe mehega ja ta lihtsalt ühel päeval enam elatisraha ei maksa ,siis on see puhtalt mehe rahaline võit. kui suusõnaliselt kokkuleppele ei saa, soovitan soojalt kohtutee ette võtta. see ei lähe teile lõppkokkuvõttes sentigi maksma.

V: Võtke advokaat kes aitab paberid koostada ja selle tasu peab ka mees teile pärast kinni maksma. Kui mees on töötu, siis on raha kätte saamine kindlasti keerulisem .aga vähemalt ripub ta siis kui võlglane häbipostis üleval . Lisaks, kui kohus on summad välja mõistnud, siis saab neid summasid võlana välja nõuda kehtiva seaduse kohaselt 30. aastat.

Kommentaar: siit loo moraal-tuleb ikka vaadata kellega lapsi teha..
V:
Mina pigem soovitan vaadata seda muret lapse silmade läbi, mis tunne on, kui sinust ei hoolita…

K: Kui lahutada, tekib ka ühisvara jagamise küsimus. Mis siis, kui mees pole nõus abielu jooksul soetatud korteri müümise ja raha jagamisega? Kas on võimalik seda kohtu kaudu nõuda, ilma, et peaks sisse maksma tohutuid summasid?

V: Kui abikaasa ei nõustu vara vabatahtlikult jagama, siis jääb üle üksnes kohtutee. Ühisvara jagamisel kohtu kaudu sõltub tänane riigilõivu suurus nõutava osa suurusest, kuid alates 01.07.2010 kehtima hakkava seaduse järgi on riigilõivu maksimum suuruseks 10 000.- krooni. Samas, kui nimetatud summat on raske tasuda, siis võib taotleda riigiõigusabi riigilõivu vähendamiseks http://tarkmeestaskus.just.ee/oigusabi_vahekindlustatuile

K: Mul on selline küsimus, mul on maksmata elatis 15 kuud, kuu summaks on 1765.-eek, kuid kohtutäiturilt olen saanud teade, et võlgnen juba 49850.-eek. Kust võib selline summa tulla, enne olen korralikult maksnud, kuid nee viimased 15 kuud olin töötu, kuid Tööturuametis ei olnud arvel, ja sissetulek oli 0.-eek. Kas mult saab sellist summat nõuda ja miks nii palju?

V: Palun pöörduda kohtutäituri poole summa täpsustamiseks. Summa vähendamist saab taotleda üksnes kohtu teel. Samal ajal, kui olite töötu, kuid ei olnud Tööturuametis arvel, siis ei ole see kindlasti mingiks argumendiks summa vähendamisel. Lisaks saab nõuda miinimum summa vähendamist üksnes seadusega ettenähtud juhtudel. Pigem on mõistlik tasapisi maksma hakata, ka iga 100.- on poes lapsele süüa ostes abiks.

K: Minul on küsimus, st miks peab ema maksma tulumaksu selle elatisrahasumma pealt? Miks ei võiks siis seda kohe maha arvutada. Deklareerimise ajaks on üksikemal väga raske see summa kokku uuesti saada ja see ei ole mitte väike summa. Samas kui mina kohtus elatisraha taotlesin, siis panin oma kulutuste sisse ja meie ühise eluaseme pangalaenu. Kohtunik näiteks seda minu igakuisesse kulutusse ei arvestanud ja määras ikka suht väikese summa minu lapse jaoks. Samas ei toeta lapse isa absoluutselt suvist spordi või huvilaagrit, mis hakkavad ka üldjuhul 2000-3000 eeki (5päeva)mina ei saa neid kuidagi deklaratsiooni panna, sest need ei lähe koolituse alla. Ja nii me vindume pangalaen+ kesküttega korteri üür talvel 2300+mobiil, internet+lisaks söök +riided. Mul sõbrannad ikka ahhetavad, et kuidas sa ikka toime tuled ja kuidas üldse närvid vastu peavad…..samas laps ju kasvab, kulutused suurenevad, kuid minul enam seda raha pole, et kohtukulusid maksta, sealsamas ei saa ju üldse kohtu peale kindel olla, kas seda summat suurendatakse.

V: Kohtus võib taotleda riigiõigusabi. Kuna ei ole välja toodud väljamõistetud summa suurust, siis ei oska muus osas ka kommenteerida. Küll aga proovin põhjendada tulumaksu maksmist Teie küsimuse alguses- Elatusrahalt makstakse tulumaksu üksnes kohtuotsuse või kohtumäärusega väljamõistetud või notariaalselt kokkulepitud juhtudel. Elatusraha maksja saab selle tulumaksu järgmisel aastal tagasi taotleda. Kunagi küsisin justiitsministeeriumist, miks selline muudatus tehti, ning mulle põhjendati, et tollal loodeti soodustada sellega elatise maksmist: Et siis maksja saab aasta lõpus “preemiaks” veidi raha tagasi. Kokkuvõttes pole selline meede aga tulemusi andnud, vaid pigem on tekitanud hulga segadust.