1. Raha kaob kusagile

Raha kaob väga kiiresti ning iga palgapäeva eel pead võtma võlgu. Püüad väheke kõrvale panna, ent ei õnnestu. Üritad jälgida oma kulutusi, samas tekib kindlasti mingi „eriolukord“ ja jälle on raha läinud.

Tavaliselt juhtub see inimestega, kes kalduvad impulsiivsele tarbimisele ega keela endale hetkelisi rõõme. Plussiks on rõõm igast päevast. Miinuseks — süütunne ja pettumus, samuti peaaegu iga päev.

Ometi ei tasu uut elu esmaspäevast alata. See on sama, mis alustada dieediga otsekohe. Ebaõnnestumise korral võib depressiooni langeda. Parem on õppida ennast rõõmustama millegi muuga kui impulsiivsete ostudega.

Ära keeldu kohe kõikidest rõõmudest, mis on juba rituaaliks kujunenud. Kui oled hommikuti enne tööd kohvikus oma kohvi joonud, ära mine mööda. Kui aga tahad ka lõunat kallis restoranis süüa, siis mõtle väheke. Pärast tööd võib ju ise midagi huvitavat valmistada ning sõprugi kostitada. Ka see on õnn.

Me teeme ootamatuid ostusid tavaliselt siis, kui meie ärevuse tase on kõrgel ning elus on vähe lihtsaid rõõme. Mõtle, mis võiks sulle rõõmu valmistada. Leia tegevus, isegi kui selle tõttu kannatavad kodused kohustused. Nii väheneb ka soov ennast materiaalselt hellitada.

2. Raha ei jätku selleks, mida tahaks

Inimesele on omane alati rohkemat soovida. Jah, sa ei nälgi ja oled ka riides. Kas see tähendab, et ei tohi unistada kallitest kingadest? Üldsegi mitte. Lihtsalt ära mõtle, et „ei ole raha“, vaid mõtle: „Ma tahan neid osta“.

Vahel on mõte, et ei ole raha millegi ostmiseks lausa enese piinamine. Sa otsekui karistaksid end selle eest, et kukkusid unistama. Sellise psühholoogilise mehhanismi juured on perekonnas. Kui inimesele õpetati, et tal pole seda ega teist võimalik saada, siis areneb tal sisemine keeld oma elukvaliteedi tõstmiseks.

Analoogiline pidur tekib siis, kui tärkab soov kedagi jäljendada. Täiskasvanud ei erinegi nii väga lastest, kes koolist tulles nõuavad samasugust nutitelefoni, nagu Mihklil on. Tavaliselt teeme siis targa näo pähe ja seletame lapsele midagi vaimsetest väärtustest. Ent vastuseks iseenda soovile: „Tahan just sellist kotti, nagu Piretil on“, ütleme lihtsalt, et ei ole raha.

Pole midagi halba selles, et ennast hellitada ning ideesid laenata. Teadvustades endale, miks tahad just seda kotti, lämmatad oma sisemised vastuolud ning lülitud ümber raha otsingutele. Või siis otsustad ilma kotita läbi ajada, ent tunned end seejuures ohvrina.

3. Raha on, aga kulutada ei tohi

Sageli ei tähenda väide, et raha ei ole, reaalset rahapuudust, vaid hirmu rahast ilma jääda. Oled kokkuhoidlik ja paned raha kõrvale mustadeks päevadeks. Ja kui siis need mustad või vähemalt hallid päevad on käes, ei kasuta sa ometi oma säästusid. Raha on ikka su pangaarvel või siis lausa padja all. Sa keelad endale kõik reisid ja uusi riideid ei osta sa ka, muudest mõnudest rääkimata. Sa üritad kogu aeg oma raha hoida.

Sul on raha, ent sa ei taha seda kulutada, sest kardad sissetulekutest ja kindlusetundest ilma jääda. Kui sa suudad teadvustada oma hirmusid, siis suudad ka palju ratsionaalsemalt oma probleemile otsa vaadata.

4. Raha on, ent varem oli rohkem

Subjektiivne vaesuse tunnetamine tekib siis, kui langeb elatustase. Näiteks kaotas keegi perekonnast töö ning seetõttu tuleb muuta oma tarbimist ning teha endale selgeks, millest on vaja loobuda. See on veel hullem, kui olla stabiilselt teatud materiaalsel tasemel. Seoses tavaliste harjumuste muutumisega tekivad hirmud — stress, ebakindlus homse päeva ees ning isegi alandatuse tundmine.

Sel juhul ei tasu keskenduda rahapuudusele. Kui keegi perest on kaotanud töö, võib ta teiste õlgadelt koormust vähemaks võtta. Näiteks valmistab kodus süüa, et ei peaks restoranides sööma, tegeleb lastega selle asemel, et kasutada hoidja teenuseid jms.

Ning pea meeles, et odav pole alati halb. Puhkus üüripinnal võib palju põnevam olla kui 5 tärni hotellis. Lastele meeldib kindlasti telklaagris aega veeta. Odavad väljamüügid on vaid nutikas majandamine. Asjad on needsamad, hinnad aga madalamad.

Samas ei tähenda see veel, et polegi vaja endisele tasemele tagasi pürgida. Tasub vaid vaadata ja mõista, et kõiges on omad plussid. Sellise sisenduse korral on palju lihtsam leida moodus ja jõud, et rohkem teenida.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, aprill, 2018