"Mina õppisin vene ajal TPI-s ja elasin stipist. Tuleb öelda, et päris hea elukool oli. Elada viis aastat nii, et loed kopikaid ja pead kogu aeg mõtlema, mida süüa, et oma rahadega välja tulla. Aga see-eest õppisin elama stressivabalt igasuguse palgaga. Väikese palgaga sain hakkama, aga suurema palgaga ei laristanud. Nüüd saan Eesti keskmist palka ja mul on olema kõik, mida ma olen tahtnud.

Keegi eespool defineeris, mis vahe on elamisel ja vegeteerimisel. Mina ütleks selle kohta, et elu kvaliteet sõltub enda soovidest. Kui võrdled pidevalt oma elu õnnelike laristajatega ja enda tahtmised on taevani, siis loomulikult pead oma elu vegeteerimiseks. Kui aga tahtmised on mõistuse piirides, siis tunnedki, et sul on kõik olemas ja oled eluga rahul.

Eks igaüks elab ikka nii, nagu ta heaks arvab. Üks vaatab, et naabril on palju asju ja hakkab rabelema, et ka palju asju saada. Ja on stressis ning tunneb ennast vaesena. Teine jälle oskab vähemaga hakkama saada ja stressi pole.

Lühidalt öeldes, inimestele kuluks ära noores eas veneaegne peost suhu elamine, et tekiks oskus stressivabalt piskuga hakkama saada. Siis talub elu raskusi kergemalt ja ei hakka otsima köiejuppi ning kõrgemat puud."

Lugeja, kui hästi sina oma igakuise palgaga hakkama saad ja milliseid nippe säästmiseks kasutad?