"Ma ei suuda uskuda, et mul on nüüd päriselt ka remondi jaoks raha!" Eestlannad räägivad, kuidas koroonakriis rahakotile mõjus
Kaotasin töö, aga saan hakkama
“Töötasin enne kriisi klienditeeninduse valdkonnas, aga kulude kokkuhoidmise tõttu mind koondati. Õnneks elan ma koos elukaaslasega, kelle palk on piisavalt suur, et meid mõlemal üleval pidada. Loobusime toidu tellimisest väljast ega ostnud uusi riideid. Nüüd sain hiljuti uue töökoha ja tavalise elu tunne on tagasi,” räägib 27aastane Miia.
Poleks uskunudki, et suudan nii palju kokku hoida
“Minu lemmiktegevus peale rasket tööpäeva oli käia poodides šoppamas. Lõpuks koroonakriisi ajal avastasin, et mu kapp on täis asju, mida mul pole vaja. Tegin korraliku sorteerimise ja otsustasin, et ei osta enam asju, mida mul ei ole tegelikult vaja. Olen nüüd paari kuuga kokku hoidnud üle mitmesaja euro,” on 44aastane Mairi õnnelik.
Mul on lõpuks remondi jaoks raha
“Ausalt öeldes pani see kriis mind kõigele hoopis teise pilguga vaatama. Sain aru, et kodu peab ikka olema koht, kus sul on tõesti hea olla. Varem ma nii-öelda põgenesin sealt, sest palju oli asju, mis olid ligadi-logadi. Kriisi ajal otsustasime, et teeme lõpuks kõik korda. Esimesed kuud hoidsime täiega kokku ja veidi enne kriisi lõppu saimegi korteri korda. Ei suuda uskuda, et nii lihtsalt saime remondi jaoks raha kokku. Nüüd on pigem uus probleem, et ma ei tahagi siit kodust välja minna,” muigab 31aastane Kärt.
Laristan rohkem kui eales varem
“Kõik teised kuidagi otsisid ja leidsid ennast koroona ajal, mina pigem kaotasin ennast ära. Ma elan üksinda ja kui nii pikka aega ikka kedagi näha ei saanud, see mõjus halvasti vaimsele poolele. Hakkasin pea igapäevaselt netist midagi tellima, see pakkus lohutust. Ehkki kriis on möödas, ei suuda mina asjade tellimist lõpetada. Ma peaks vist üldse mõneks ajaks internetis käimisest loobuma,” mõtiskleb 25ne Kairit.
100 euro asemel saan nüüd 300 kõrvale panna
“Varem panin ma iga kuu kõrvale oma palgast 100 eurot ja mõtlesin, et see on päris hea tulemus, enamik eestlasi vast nii palju ei saagi kõrvale panna. Või vähemalt mingi osa neist. Nüüd kriisi ajal mõtlesin, et teeks huvitava katse, kas ma suudan elada elamisväärset elu, aga panna kõrvale hoopis 300 eurot? Loobusin igasuguse meelelahutuse ostmisest ja restoranist söögi tellimisest ja avastasin, et saangi 300 kõrvale panna. Nii hea tunne. Olen sellega jätkanud ja lisaks veel avastanud, et ma olen päris hea kokk,” on õnnelik 22ne Krista.
