Uudistest vilksatab kvartali lõpus ikka läbi statistika, numbrid töötutest, keskmistest palkadest, miinimumist jms. Statistilised numbrid on ilusad ja ümmargused, töötuid on 70 000, septembris lisandus neid 8000, toimetulekupiir on 1000, lotopilet maksab 10 või 15 (see on peaaegu ümmargune) ja valdavas enamuses on inimesed arvamusel, et alla 10 000 ei ole võimalik tööl käia, sest ei kata kulusid ära. Aga võibolla saaks toime ka 987 krooniga? Või kui tööl käia, siis 5842 krooniga?

Napiks läheb, aga ellu jääb? Teoreetiliselt oleme me kõvad rääkima, missuguse summaga keegi võiks hakkama saada, poliitik prääksub, et 5000 on täitsa kõva raha, teine saab tuhandega söönuks küll, kolmas aga praalib, et alla 30 000 ei tule kõne allagi. Eks kõigil on omamoodi õigus. Süües kasvab isu ja kulutusi on seda rohkem, mida suuremad sissetulekud. Üks saab küll kõva palka, aga näe, pärast laenumaksete tasumist peab elama peost suhu nagu kehvik muiste. Mis kuskil kõrgemates sfäärides toimub, selle võiks kõrvale jätta, rikaste rahakotti on kiigatud küll, nendest koostatakse edetabeleid ja nende sissetulekuid-väljaminekuid hoitakse luubi all.

Mis aga siis, kui teeks vaeste edetabeli? Või on neid liiga palju, selleks et oleks võimalik absoluutne miinimum ja põhjakiht välja selekteerida? Või olgu pealegi, jätame selle, aga kogu masu keskel on tähelepanuväärne see, et inimesed on justkui muutunud kadedaks ka nende suhtes, kes saavad vähe või lausa armetult vähe krabisevat. Need justkui peaksid oma pisikeste nullidega rahul olema ja mitte ihkama veel ümmargusemat summat. Teada ju on, et null pole number, varsti kukub kõigi kontodel mõni null lõpust vähemaks, aga kas on ikka õige kriuksuda teemal, et töötu tahab töö eest saada minimaalselt 10 kilo kätte või vastasel juhul istub ühega pargipingil? Vaesed on karanud vaestele kõrri ja ühtäkki teavad rääkida, kuidas piskuga peaks leppima ja patt on rohkemat nõuda. Kui mõni julgeb suu lahti teha ja öelda, et vaat alla selle mina lillegi ei liiguta, ja see number on palju ümmargusem ja priskem kui miinimum, siis on ta eriline ülbik. Hoidku parem mokk maas ja mingu kaevaku kraavi nagu kord ja kohus.

Loe edasi SIIT