Omatooted: lettidel varitsev lõks?
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles täna ajakirjanikega kohtudes, et kaubandusketid põhjendavad omatoodete turule toomist sortimendi laiendamisega. Kuid ära ei saa unustada ka raha ning kui toodet ostetakse odavalt sisse, on kaubaketil võimalik seda tarbijale meelepäraselt soodsamalt pakkuda.
Tootjad huvituvad omatoodete hangetest peamiselt seetõttu, et rakendada üle olevat tootmisvõimsust, misläbi nad saaksid vähendada püsikulusid. Praeguses seisus on toiduliidu juhi sõnul kõikidel suurematel ja keskmistel toiduettevõtetel toomisvõimsust üle.
Omatoodete jätkuv pealetung võib aga pärssida tootjate tootearendust ja on ohuks ettevõtetele, kes on liialt spetsialiseerunud omatoodete tootmisele. "Alati võib kaubandusketil tekkida ahvatlev pakkumine ning tavaliselt on need vähempakkumised," rääkis Potisepp. "Ühel hetkel kui vahetatakse välja tarnija, siis see ettevõte ei pruugigi ellu jääda."
Tarbijate seisukohalt on ohuks asjaolu, et järjest vähem on võimalik aru saada, kus toode tehtud on.
Eestis hinnatakse piimaturul omatoodete osakaaluks 35 protsenti, mahla puhul 15 protsenti ja leibade-saiade osas seitse protsenti. Omatoodetest tarbitakse eelkõige piimatooteid, kuivaineid, pagaritooteid ja jooke.
TNS Emori uuringu järgi peab 51 protsenti tarbijatest tootja kaubamärki endiselt väga oluliseks, kuid võrreldes paari aasta taguse ajaga on langus olnud neli protsendipunkti.
Uuringu järgi on kõige tuntumad omatooted Selveril, neid ostis kõige sagedamini 22 protsenti küsitletutest. Järgnevad Meieri tooted ETK kauplustes (11%), Alpenrose tooted Säästumarketis (8%), Optima Linija tooted Maximas (8%), Rimi nime kandvad tooted (7%), Säästu tooted ETKs (7%) ning Rainbow tooted Prsimas (2%).
Tootja kaubamärke eelistatakse osta kõige rohkem leiva- ja saiatoodete puhul (41%), vorsti- (40%) ja piima (36%) puhul.
Samas kui Šveitsis ja Inglismaal on omatoodete osakaal juba üle 40 protsendi ning Saksamaal üle 30 protsendi toodetest, siis Eestil on sinna veel pikk tee minna: 2002. aastal oli omatoodete osakaal kauplusekettide sortimendis alla ühe protsendi, 2008. aastal alla viie protsendi ning 2010. aastal on osakaal tõusnud üle kaheksa protsendi.
Omatoodete osakaal Eesti kaubandusturul järgmistel aastatel tõenäoliselt suureneb. Nii näiteks kinnitas Rimi Eesti Foodi tegevjuht Christer Östholm eilsel pressikonverentsil, et Rimil on järgmise paari aasta jooksul kavas kindlasti omatoodetele senisest veel rohkem tähelepanu pöörata.
Omatoodete pealetung on teemaks juba ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjoni juurde on loodud omatoodete konsultantide rühm, mis on osades maades läbi viimas uuringut. Eesti küll uuritavate maade hulka ei kuulu, kuid teiste riikide andmete põhjal võib tendentside osas peagi omi järeldusi teha.
