Reet Roos: Lapsevanem peab oma kohustusi täitma!

ONLINE-INTERVJUU Tänasel lastekaitsepäeval vastas lugejate küsimustele ettevõtja Reet Roos. Teemadeks elatis, isade õigused ja emade kohustused, rongaisade nimekiri ja palju muud. Küsimused-vastused ilmuvad jooksvalt vastamise järjekorras. Täiendavalt paneme üles veel kaks eraldi teemat: "Kas lapsi saab rahaks teha?" ja "Emade vastasseis".

K: Et taotleda alimente, kas peab olema lahutatud? Mees elab teises riigis teise naisega ja laps on minu kasvatada. Kui aga lahutame,siis kuhu pean pöörduma, et alimente taotleda?

V: Lapsele elatise taotlemiseks ei pea olema lahutatud. Elatise nõudega võib pöörduda lapse elukohajärgsesse kohtusse. Üldist teavet elatise väljanõudmise kohta saab näiteks selliselt leheküljelt http://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele. Kui olete pöördunud kohtusse, kuid kohtuotsust ei ole veel tehtud, on Teil võimalik saada riigilt ajutist abi. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päevamääraks on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi makstakse ainult üks kord. Elatisabi saamiseks peab vanem esitama taotluse oma elukohajärgsele sotsiaalkindlustusametile. Taotluse vormi leiate sotsiaalkindlustusametist.

K: Miks tahetakse rongaisadest avalikke nimekirju teha, samas kui rongaemad võivad ennast rahulikult tunda?

V: Küsimus on valesti püstitatud — kõnealune võlglaste nimekiri pole ainult rongaisadest, vaid võlgu olevatest vanematest, niiet sinna võivad sattuda nii mehed kui naised. Elatise teemal rääkides on aga tõesti olukord, kus automaatselt räägitakse isadest. See aga pole alati sugugi põhjendatud. Umbes 6% elatisevõlglastest on naised, ülejäänud on isad, selline on olukord ilmselt seetõttu, et Eestis jäävad lapsed lahutuse korral elama pigem emaga kui isaga. Kuid see olukord muutub tasahaaval ning järjest enam isasid soovivad, et lapse alaline elukoht oleks isa pool.

K: Kas saab tagantjärgi elatise võlga veel sissenõuda, kuigi lapsed täiskasvanud ja kui saab, siis kuhu pöörduda?

V: Kui kohus on summad välja mõistnud, siis saab neid summasid võlana välja nõuda kehtiva seaduse kohaselt 30. aastat, ehk nõue aegub 30.aastaga. Ülalpidamisekohustuse täitmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Niiet nõudke aga välja kohtu kaudu, kui muudmoodi ei ole võimalik.

K: Kui teine vanem ei maksa, väidab et on Eestis töötu, kuid Rootsis töötab ja saab korralikku palka. Väidetavalt ei maksa rootsi arvelt maksuameti tõttu ning et seal pool ei ole tal kuskil ametlikult kirjas et ta on lapsevanem…passi juba ammu sellist kirjet ei panda et mees on lapsevanem. mida sel puhul teha? eestis on ka varad mujale kanditud et ei oleks kuskilt kinnni hakata. Mida teha? Kuhu pöörduda?

V: Kohus mõistab elatise välja olenemata asjaolust, et isik on töötu. Teie asi on tõendada, et ta Rootsis siiski töötab. Kui ta töötab Rootsis “mustalt”, siis huvitab see aga Rootsi maksuametit. Seega, kui kohtuotsus on olemas elatise kohta, siis saab selle igal ajal täitmisele pöörata ning kui isik ikkagi hoiab tasumisest kõrvale, siis on võimalik ka isiku kriminaalkorras vastutusele võtmiseks.

K: Teine pool töötu, seega ametlikke alimente ei taha määrata. Selleks on mitmeid põhjuseid (läbisaamine on hea, varem, kui ei olnud töötu, maksis probleemideta ja tema varaks on see korter, kus mina elan lapsega). Kuna ka ise olin töötu (enam ei ole), siis küsimus, et miks on nii, et riigi(linnavalitsuse) poolt ei võeta toimetuleku toetuse saamiseks enne jutule, kui on määratud ametlikud alimendid. Kas on kohe nii ette nähtud, et inimesed, kellel ei ole raha peavad kõigepealt maksma ära oma piskust riigilõivud, et siis teada saada, et üks pool on kurjategija, kuna ei jõua toetada oma last. Ja teine pool saab kohtult tõendi selle kohta, et elatist ei saa, kuna pole midagi võtta, aga “õigus” nagu oleks.

V: Mõlemal lapsevanemal on kohustus last ülal pidada, siin ilmselt (ma ei saa küll päris täpselt küsimusest aru) on jäänud sotsametil kahtlus, et te tegelikult saate lapsele elatist kuid ei deklareeri seda, ning soovite lisaks saada toimetuleku toetust. Mina soovitan kaaluda sellisel juhul elatise nõudmiseks maksekäsu kiirmenetlust, mille puhul ei pea kohtusse minema. Rohkem infot siit http://tarkmeestaskus.just.ee/maksekasu_kiirmenetlus.

Tagantjärgi saab elatist nõuda kohtu kaudu 1 aasta, mitte rohkem. Kuidas te aga tõestate aastate pärast et isa pole üldse elatist maksnud? Kui ametlikku elatisevõlga pole, jääb alati võimalus, et teine pool väidab, et maksis sularahas ja regulaarselt, ning lapsel on ikkagi vanema hooldamise kohustus.

K: Mis teha juhul kui üks vanem maksab kahe lapse kohta iga kuiselt 4000 krooni. Mida samas polegi nii vähe, et tasuks viriseda, siiani saab hakkama. Üks lastest aga tegeleb aastaid tantsimisega ja võistlused ja nendele kuluvad summad jäävad nagu ühe poole kanda.Need summad polegi nii väikesed, kui üks reis näiteks EM-le maksab ca 8000 krooni. Kas on õigus küsida seoses lapse hobidega seonduvate kulude katteks ka teiselt vanemalt toetust? Ja kui on, siis kuhu peaks pöörduma? Märgin siinjuures ära, et see igakuine elatis ei ole kohtu poolt määratud, vaid kokkuleppeline. Tänud!

V: Kohus mõistab elatise välja vastavalt lapse vajadustele ning vanemate võimalustele. Üldjuhul arvestab kohus ka lapse huvialadega, kuid kui teine pool tõendab, et tal puuduvad võimalused suuremate summade tasumiseks, siis võib juhtuda, et kohus ei suurenda summat.
Küll jääb aga 4000.- kr kahe lapse peale kokku alla elatise miinimumi, milleks on ühe lapse kohta pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellest saab kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhul, kui vanemal on olemas teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 

K: Minul lapse isapoolt mingit elatist ei tule, ega küsi ka…olen ise kuidagi hakkama saanud. miks ei mõelda kunagi meeste peale, kes maksavad elatusraha . Sooviksid oma lapsega rohkem kokku saada jne. Kusjuures see probleem on meediastki läbi käinud, aga keda see huvitab. Laps ei saa ilma isata ka üles kasvada ! Ega raha veel lapsele isa tee!

V: Olen sellega väga nõus, et raha ei asenda isa, ning lapsel ja isal tuleks võimladada suhtlemist vaatamata omavahelistele (rahalistele) suhetele kui mõlemad seda soovivad. Isade õiguste eest seisab ka Ühendus Isade Eest, mis teeb väga tänuväärset tööd selle nimel, et perest lahutatud pool saaks osaleda lapse elus. Rohkem infot www.isad.ee

K: Minu lapse isa ei maksa lapsele toetust, mis sai sotsiaaltöötaja juures dokumenteeritud. Lihtsalt ei maksa ja kõik. Aga isa tahab küll lapsele olla — koos olla ja lõbusalt aega veeta. Kohustusi ta aga lapse ees ei täida. Mul on rahaliselt lapsele võimalik kõik vajalik tagada, kuid see läheb jälle minu enda vajaduste arvelt. Lapse isa aga see ei huvita. Lisaks on ta mulle veel suured summad võlgu muude asjade eest ajast, millal me veel koos elasime. Enda vabanduseks ütleb, et homme saab rikkaks ja siis maksab (nii umbes 2 aastat juba). Kohtusse olen valmis minema, kuid mida see muudab — ametlikku sissetulekut tal ju ei ole ja raha ta ikkagi ei maksa. Nõuab vaid oma õigusi. Kuidas käituda? Lõppkokkuvõttes jääbki nii, et mina tagan lapsele kindla ja turvalise elu ning lapse isa trallitab lapsega koos ringi ning teeb nägu, et tema ongi kõige parem isa maailmas!

V: Siin soovitan siiski pöörduda kohtu poole, sest lapsevanemal on kohutus oma last ülal pidada. Kui kohus on summad välja mõistnud, siis saab neid summasid võlana välja nõuda kehtiva seaduse kohaselt 30. aastat. Samas on siiski tore, kui isa lapsest hoolib ja neil on koos tore. Uskuge mind, palju rohkem on lapsi, kellel pole nii raha kui isa, ja see on palju kurvem.

K: Kui vanemad pole ametlikult lahutatud, kuid isal on teine perekond, ta ei ela naise ja lastega ja ei maksa elatisraha, naisel on ju õigus nõuda elatisraha? Mis seaduse paragrahv kinnitab seda? Ilma täpse viiteta ei usu mees seda juttu…

Kuidas saab elatisraha suurust põhjendada? Mees väidab, et kui ta maksab laenu, võib seda makset elatisrahaga võrdsustada ja ta ei pea enam midagi lisaks maksma. Samas aga on praegune laenumakse väiksem kui min elatisraha.
Vanema kohustus last üleval pidada ning elatusrahaga seonduvat sätestavad perekonnaseaduse §60 — § 63. Suurust põhjendatakse lapse vajadustega, tuues välja elamiseks minevad kulud ning muu lapsega seonduva. Üldist teavet elatise väljanõudmise kohta saab näiteks selliselt leheküljelt http://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele. Elatise miinimummäär on pool kehtestatud kuupalga alammäärast, ehk veidi üle 2000 krooni lapse kohta.
Laenu makse ei välista lapsele elatusraha maksmist, kuid mõlema vanema nõusolekul võib neid ka tasaarveldada. Mõistlik oleks laenu/liisingut ise maksta ja elatisraha ametlikult nõuda, et hilisemaid vaidlusi vältida.

K: Kui isa on töötu ja ei maksa lapsele raha,kas sellisel juhul mul pole õigustki midagi nõuda, kuigi tal on korter,mis on isiklik,millel pole laenu?

V: Elatusraha mõistetakse välja kohtu kaudu sõltumata mehe töötuksolemisest, sest laps sööb ikka iga päev. Kui kohtust on elatise otsus käespeaks, siis saaks selle kohtutäituri kaudu täitmisele pöörata, sh ka korteri sundvõõrandamise teel.

K: Kuidas siis ikka saada elatisrahad kätte kui last mittekasvatav vanem ei taha maksta?
(Elatis on kohtukaudu määratud, nõue kohtutäituri käes, politseile avaldustehtud maksu- ja tolliametile teatatud ümbriku palga saajast jne… ) Miks Eestis pole ühtegi tõhusat viisi laste ja last kasvatavate vanemate kaitseks? Kas on õiglane kui üks vanem peab suutma last/lapsi üksi üleval pidada? Hetkel kehtivate seadustega irvitab rongavanem nii riigi kui oma lapse/laste üle.

Kahjuks puuduvad muud õiguskaitsevahendid. Mõnda inimest saab mõjutada kriminaalkaristusega või võlglaste avaliku nimekirjaga, kuid ka see ei pruugi alati abiks olla. Siin aitaks riigipoolne “elatisfond”, mille eelnõu ka riigikogus kordi esitasin, kuid ükski juhtiv erakond seda ideed ei toetanud.

K: Mida anda lapsele söögiks niikaua kuni isa-ema kemplevad. Riiki lapsed ei huvita. Kas lapsed peaks siis kunagi ka riigist hoolima? Kas olete nõus, et nad ei peaks kunagi ka sellisesse riiki tulumaksu hakkama maksma?

V: Meie riigis on veel palju asju vaja paremaks teha, olen nõus. Samas aga ei saa süüd kohe riigile veeretada, kui “ema-isa kemplevad”. Enamus vanemaid saavad siiski omavahel lapsed ja elatised ilma tülita jagatud. Olen nõus sellega, et laps ei peaks kannatama oma vanemate vägikaika vedamise tõttu, ning üldiselt antakse täiskasvanuks saades sellistele vanema(te)le üsna karme hinnanguid.

K: Mis teha kui vanemad läksid kunagi lahku ja laps jäi ema kasvatada, isa pole lapse vastu kunagi huvi tundnud ja nüüd kui laps on juba kohe-kohe saamas täiskasvanuks, siis nüüd sõidaks see issi selle lapse ellu sisse ja nõuab oma õigusi ja kas sellisele isale on võimalik ka tagantjärele elatisrahanõuet peale panna? Miks ta peab nüüd selle lapse elu ära rikkuma? Lapsel on olemas tore ja armastav kasuisa keda ta on terve oma teadliku elu pidanud oma päris-isaks.

V: Kuni lapse täisealiseks saamiseni saab elatusraha nõuda last kasvatav vanem, täisealiseks saamisest alates laps ise. Elatist saab aga tagantjärele nõuda 1.a. võrra. Lisaks, kui kohus on summad välja mõistnud, siis saab neid summasid võlana välja nõuda kehtiva seaduse kohaselt 30. aastat.K: Laps on täisealine kuid osaliselt või täielikult vaimse puude tõttu ennast mitte elatada suutev. Vanemad on lahku läinud. Laps elab eriasutuses, kumbki vanem pole teisele ainuhooldaja õigust andnud. Kes peab elatisraha maksma, milline on arvutus elatisraha puhul ja kellele üldse elatisraha maksta.

V: Vastavalt perekonnaseaduse § 62 kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatusasutuse või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Summad arvutatakse vastavalt lapse vajadustele ja jagatakse vanemate vahel võrdselt pooleks.

K: Miks riik ei võiks tegeleda võlgnikega, nii et lapsi hooldavad vanemad ei peaks muretsema lisaks laste kasvatamisele, ka elatise tagaajamise ja eksabikaasaga võitlemise pärast,kes teavad väga hästi, kuidas maksmisest kõrvale hoida?

• miks uurimine lõpetatakse isegi siis kui on võlg juba olemas, see ju tähendab, et pole pikka aega makstud?
• miks pole kohtutäituril tegelikult midagi teha, kui võlgniku vara on kellegi teise nimel, ta töötab mustalt või on üldse maalt lahkunud?
• mida selles olukorras teha, kust abi saada?

V: Ega polegi muud teha, kui püüda ise välja uurida, kus isa töötab ning teha vastav avaldus politseile ja maksuametile. Selliseid lugusid kohtan üsna tihti (see pole mõeldud lohutuseks, vaid teeb meele veel kurvemaks), mina prooviks leida tõendeid või tunnistajaid, et mees töötab sellises firmas, kuid ei saa ametlikku palka. Maksuamet ei saa umbmäärase vihje peale teha muud kui jätta meelde ja koguda kokku hulga vihjeid, et siis kontrollida sellist ettevõtet. See on aga pikaajaline protsess, kuid lapsed söövad iga päev. Proovige võtta mees kriminaalvastutusele isakohuste tahtliku mittetäitmise eest. Võlga saab välja nõuda 30 aastat, niiet ehk kunagi eesti riigi haldussuutlikus ka tõuseb, ning pisislikerdamine ei lähe enam läbi. 

K: Miks tahetakse rongaisadest avalikke nimekirju teha, samas kui rongaemad võivad ennast rahulikult tunda? Isad, kes maksavad ja “musteremad” ei lasegi lapsi isade juurde,miks neile mitte midagi ei tehta? Kui raha ei laeku “ema “arvele oled kohe koll valmis. Millisest võrdõiguslikust Eesti Vabariigis räägitakse, see siin on ümmargune NULL!

V: Isal on õigus oma lapse elus osaleda, temaga kohtuda. Teil on võimalus pöörduda kohtusse ja taotleda lapsega regulaarse kohtumise kohta otsust. Ja siis saab nõuda selle täpset täitmist vajadusel lapse elukoha järgse sotstöötaja valvsa järelvalve all. See on muidugi äärmuslik näide, pöörduge www.isad.ee, sealt saab abi.

K: Lapse isale mõistis kohus välja elatusraha lapse jaoks. Mees ei maksnud. Põhjenduseks ütles, et ta ei kavatse kuskile tööle sellepärast minna, et see siis mulle maksta. Et talle ei jää siis midagi alles. Pöördusin kohtutäituri poole, arestiti ta arve. Siis õnnestus kahe kuu summa saada. Peale seda pole ta rohkem lapse jaoks raha andnud. Kas saab veel midagi teha,et ta lapse ülalpidamist toetaks?

V: Algatada kriminaalmenetlust ning lasta vanem kanda nn patuste võlglaste registrisse (ühele mõjub, teisele mitte). 

K: Mis tuleks teha, kui lapse isalt on kohtu kaudu elatisraha välja määratud aga ta ei ole seda täissummas kunagi maksnud ja viimased kolm kuud ei ole midagi maksnud. Nii on tal tekkinud juba võlg kuskil 50 tuhande ringis. Millised toimingud oleks vaja teha, et talt see võlg välja nõuda? Kelle poole tuleks pöörduda ja millised dokumendid esitada?

V: Otsige endale kohtutäitur. Kui kohtutäitur ei suuda raha välja nõuda, siis sama, mis eelmine vastus. Lisaks võite abi saada taodeldes riigilt tasuta õigusabi. K: Miks peab maksma elatisrahalt tulumaksu? Kas see ei tee mitte topelttulumaksu? Kui mees saab palga, maksab ta sellest tulumaksu ja kuna ta liigutab seda raha ühelt arvelt teisele oma lapse toetamiseks elatisraha nime all, peab ema maksma kord juba tulumaksuga tasustatud summalt tulumaksu. Sai keeruline aga ehk on arusaadav mõte.

V: Elatusrahalt makstakse tulumaksu üksnes kohtuotsuse või kohtumäärusega väljamõistetud või notariaalselt kokkulepitud juhtudel. Elatusraha maksja saab selle tulumaksu järgmisel aastal tagasi taotleda

K: Minul on selline küsimus. Laps on 16-aastane ja läheb teise linna gümnaasiumisse. Mehelt on nõutud kohtukaudu elatis ja seda ta ka maksab. Küsimus järgmine, kui mees hakkab gümnaasiumis käivale lapsele otse raha andma ja mina olen sellega nõus, kas ma ikka pean tulumaksu maksma, kuna teise lapse raha laekub endiselt minu kontole.

V: Tegemist on maksuõiguse küsimusega, milles peaksin konsulteerima maksuõiguse spetsialistiga. Samas seaduse kohaselt peab tulumaksu maksma kohtuotsuse või kohtumäärusega väljamõistetud või notariaalselt kokkulepitud juhtudel ning teine pool saab tasutud summalt tulumaksu tagasi taotleda. Kuna summa ei laeku enam Teie kontole, siis ei saa seda enam ka Teilt nõuda. Loogika aga ütleb, et siis peab elatise saaja (laps) selle pealt tulumaksu maksma. Palun esitage see küsimus maksuameti spetsialistidele. Lihtsam viis aga oleks see kui teine pool loobuks tulumaksu tagasitaotlusest, siis jääks lapsele rohkem raha kätte.

K: Nüüd ka veel selline küsimus, et kui mu laps näiteks ei lõpeta kooli ja on üle 18-aastane, kas siis elatise maksmine automaatselt lõpeb. Hetlel olen huviatatud just tulmaksu maksmise osast. Kuidas ja mismoodi peab seda tasuma, sest laps hetkel alaealine aga pool raha otse tema kontol.Tänud vastuse eest.

V: Lapse 18.a. saamisel lõpeb elatise maksmine emale ja edaspidi saab seda nõuda laps ise, kui vanem seda vabatahtlikult ise ei tee. Elatist võib lisaks alaealisele lapsele saada ka täisealine laps. Seda siis, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on töövõimetu või viibib kasvatusasutuses.

K: Üks küsimus on mul veel ja arvan, et küllaltki põhjendatud. Kui mees maksab kahele lapsele 400 krooni ringis elatist, siis kui euro tuleb, kas summa jääb tõesti sama suureks 280 eurot umbes. Leian, et elatis on siis tohutult kõrge, sest keskmine palk on hetkel ehk ainult 400 eurot. Kas saab nii absurdset summat üldse välja nõuda. Inimesed pole ju suutelised seda maksma. Kas on lootust, et elatise miinimum summa vaadatakse üle ja ümber. Tundub tuleviku kohalt jabur ja ma ei imesta miks mehed ei suuda , ei taha ja osad polegi enam võimelised. Tekib peitu pugemise tahtmine ja tekib samuti tahtmine enam mitte elada. Tänud.

V: Euro tulekul arvutatakse summad ümber vastavalt euro kursile, sh nii palgad, kui ka elatusraha, seega jääb samale tasemele praeguse olukorraga Eesti kroonides. Elatise miinimum summa sõltub vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

K: Sooviks ka teada, kas tuleb midagi uuesti taodelda kui euro käibele tuleb või arvestatakse olemasoleva kursiga elatisraha välja?

V: Kõik arvestatakse ümber uuele kursile ja midagi eraldi kohtust nõudma pole vaja minna.

K: Mees ehk laste isa lahkus meie juurest juba mitu aastat tagasi. Mees ei ole midagi maksnud nign kasvatan last, üksi oma väikse palga eest,Kui laps tahab isa jurude soome minna siis leiab mees põhjuseid, et laps ei tuleks. Olen püüdnud alimentidega ähvardada kuid ei õnnestu. Kuidas saaksin ma leida lahenduse sellele.

V: Pöörduge kohtusse ja nõudke elatisraha välja. Minu praktikas on olnud juhtumeid, kus peale kohtuotsust on isa hakanud lastega uuesti suhtlema.

K: /---/ Mida teha et alimente kätte saada ja seda kohtu kaudu kiirendada või kohtusüsteemi kiiremaks muuta???

V: Teie poolt viidatud aeg (14 aastat) on ebamõistlikult pikk olnud. Kaldun arvama, et tegemist on olukorraga, kus kohus ei saa isikule hagi kätte toimetatud vms. Igal juhul peaksite asja ise uurima. Samuti on olemas maksekäsu kiirmenetlus, kus asjad lahenevad tavaliselt märgatavalt kiiremini, v.a. juhul, kui teine pool nõudele vastu vaidleb, siis läheb tavalisse menetlusse.K: Lapsed on küll juba suured, aga küsimus. Kui laste isa pole kohtu poolt määratud elatisraha kunagi maksnud, kuidas ja mismoodi me tulevikus saame tõestada, et ka lastel pole kohustust tema eest hoolitseda, kui ta vana ja vilets on?

V: Teie väide on, et pole maksnud ja tema kohustus on tõendada, et maksis. Üldjuhul puudubki võimalus negatiivse asjaolu tõendamiseks. Aga igaljuhul on selisel juhul vaja minna kohtusse.

K: Kas 21.aastasel on õigus taotleda alimente, kui ta asub õppima kutsekooli?

V: Vanemal on kohustus last üleval pidada, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab õppimist täisealiseks saamisel.

K: Lapse isa elab Soomes ja maksab alimente, ema on joodik ja liiderdaja ning kohus ja lastekaitse määrasid lapse vanaemale kasvatada. Isa maksab alimente vanaemale, kuid ema sõimab ja väidab, et pidigi lapsest loobuma kuna peab tööd tegema. Riik maksab toetust ja ema väidab, et tema ei pea midagi andma, sest isa ja riik ju maksavad küll juba. Kas on võimalik emale ka sellisel juhul alimendid peale panna?

V: Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest — kui ema ei tasu elatisraha, siis on võimalik seda kohtu temalt kaudu nõuda. Mõlemad vanemad peavad tasuma lapse eest poole.

K: Mina saavutasin kokkuleppe eksiga ja olin nõus väikse summaga, sest ähvardas, et muidu ei maksa üldse. Ja kokkuleppe tegime veebruaris ja ma pole siiani saanud ühtki senti. Kas nüüd peaksin pöörduma kohtutäituri poole ja, kas on võimalik riigilt taotleda elatusraha toetust või mitte?

V: Kahjuks ei ole võimalik lihtkirjalike kokkuleppeid täitmisele pöörata. Täitmisele saab pöörata üksnes jõustunud kohtuotsuse või kohtumääruse alusel väljamõistetud summasid. Seega pöörduge kohtusse ja küsige elatist ka aasta 1 aasta tagantjärele, juhul kui tal on oma kohustused lapse ees täitmata.

K: Kas ei peaks vabastama elatise maksmisest mehed, kelle naine annab lahutuse sisse, kui mees invaliidistub? Eestis on palju invaliididest mehi, kes peavad toetama oma täiesti tervet eksnaist.

V: Lahutus ja elatusraha on kaks täiesti erinevat asja ning lahutamine ei vabasta lapse ülalpidamise kohustusest. Toetatakse ju siiski last. Kohus arvestab kindlasti mehe invaliidsust ning erandkordadel määratakse ka miinimumist väiksem elatisraha.

K: Minu meelest on reguleerimata ka töötusega seonduv. Kui elatist saav lapse ema jääb tööta, siis temal ei teki võlga lapse ees. Ema võib elada rahuga ka toimetulekutoetusest ja leida, et iga töö talle ei kõlba. Ka võib ta lapsi juurde sünnitada, palju tahab, keegi ei küsi, kuidas olemasolevad kindlustatud on. Minu meelest peaks ka lahutatud emadel olema kohustus igal kuul lapse ülalpidamiseks raha teenida.

V: Põhimõtteliselt olen nõus. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus, seega ei vasta tõele väide nagu ei peaks emad oma last üleval pidama, vanemad peaksid panustama lapse kasvatamisse võrdselt. Ei saa nõuda ühelt vanemalt 10 000 kuus, kui ei suudeta kohtus tõendada, et see lapsele ära kulub, ja mis veel olulisem, et omaltpoolt suudekase sama summa lisada. Teisalt aga ununeb kodust eemal elaval vanemal see, et lapsega kooselav vanem panustab ka oma aega-vaeva, mida ei suuda keegi rahasse arvestada. Ja see igapäevane kasvatamine, hoolitsemine on küllalt murederohke (“Kes see tasub memme vaeva”). Olen oma silmaga näinud ka meest, kes soovis uhkelt last endale, et mitte “naisele maksta”, kuid hiljem tõi ta lihtsalt tagasi, sest ei jaksanud enam… See muidugi ei tähenda, et meil pole naiste seas “väikeseid kullakaevajaid”, kuid nemad on siiski erandid.

K: Ärge nähke vaeva — tänapäeval ei ole elatisest kõrvalehoidmine isegi prokuröri jaoks enam suur süütegu. Olen aastaid ürianud lapse isalt elatist saada — käib mustalt tööl. on seda ka kohtus tunnistanud…läbin seda kadalippu vaid selleks, et laps sündinud seaduslikust abielust ja kui nn issi ennast sandiks joob ja hooldelodu vajab tulevikus, saan
tõestada, et tütar ei pea ka teda materiaalselt toetama, kui ise ei taha.

V: Toonitan siin lisaks üle, et võlga saab välja nõuda 30 aastat mis on pikk aeg ja selle aja jooskul võib palju ka muutuda. Inimesed muutuvad, aga võibolla saavad hoopis päranduse.K: Minu lapse isalt on võlg 70000 ringis,töötab mustalt ja ütles kohe et ei mõtlegi maksma hakata, mõned kuud tagasi sai ta mitukaristust,liikluseeskirjade rikkumise eest ja lisandus ka karistus maksmata alimentide pärast,karistuseks muidugi nagu alati, tingimisi…kuigi tal kokku 5 kohtulikku karistust, mõned kuud isegi maksis et mitte kinni minna aga kriminaalhooldaja ütleb et kui ta väljamõistetud töötunnid ära teeb, ei saa enam jälle alimente nõuda, nii et siis jälle mitte kui midagi…olgu öeldud et vastupidi paljudele olen lausa palunud isal lapsega suhelda aga iga kord vingerab kõrvale…küll järjekordne uus naine ei luba suhelda jne.Kohtutäitur ütleb et sealt, kust midagi pole,pole ka midagi võtta. 

V: Ma hindan naisi, kes vaatamata (raha)probleemidele suudavad olla endast üle ja soodustavad lapse suhtlemist isaga kõigele vaatamata. Kunagi ei tea, millal hea ringiga tagasi tuleb, jõudu teie perele!

K: Lapse osas, kui saadakse ise kokku leppida, on kõige lihtsam avada lapse konto ning mõlemad vanemad saavad seda käsutada, sh silma peal hoida. Ei teki kummalegi poolele kahtlust, et kuhu raha läks. Kuludest ülevaadete jaoks on nt Google Docs keskkonnas omavahel jagatud tabel. Endal just nö lahkuminek pooleli ja vaatamata emotsioonidele oleme siiski suutnud juba teatud põhimõtted kokku leppida ja ka teoks teha.

V: Väga hea idee.K: Lahutasin mehega aasta tagais omavahel saime kokkuleppele et isa lapsi rahaliselt toetama ei hakka olin sellega nõus.Tema tingimus oli et ei keela lastega suhelda.Nüüdseks on seis see et ta ise ei suhtle lastega ja lapsed üsna õnnetud noorem poeg saab kohe 18 ja tuli koju ükspäev teatega et tema saab 18 siis temal on õigus ise võimalus isalt elatusraha välja nõuda nii kaua kuni ta õpib. Põhjuseks see et siis tuleb ta vähemalt isale üks kord kuus meelde.Minu juttu ta ei kuula et ta seda ei teeks.Kas see on seadustega võimalik ja kuidas see protsess käib.

V: Elatisest loobumine on tegelikult tühine kokkulepe. Isal on kohutus oma lapsi üleval pidada. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab õppimist täisealiseks saamisel, siis on elatise nõude õigus täisealiseks saanud lapsel endal. Kui isa vabatahtlikult elatist ei maksa, siis peaks laps selleks kohtu poole pöörduma. 18 laps saab nõuda elatist kuni õppimise lõpuni. Lisan siia lingi, millel on kõik kirjas http://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele

Mina siiski soovitan teil nõuda ka aasta tagantjärgi ja kohtusse andmise ajal ka ühekordset elatiseabi. Kui teil oli selline kokkulepe, siis pole teinepool seda ju täitnud ja kõige õiglasema hinnangu annavad lõpuks lapsed ise niikuinii.K: Lapse isa on võlgu ka juba 40000.Varsti on juba 1.5 aastat, kus ei maksa elatist ja võlg aina kasvab. Kohtutäitur vist ei tegele selle looga. Töötab kindlasti mustalt. Arvan et ainuke variant minna inkassosse.

V: Proovige omaltpoolt uurida, kus ta töötab ja koguda tõendeid või tunnistajaid, et ta töötab just selles firmas jne. Luuramise ja nuhkimine on ebameeldiv ja alandav, aga meie seadused ootavad tõendamist just teilt. On võimalik ka kohtutäiturit vahetada, kui tundub, et praegune ei tegele teie kohtuotsusega. Võite kaaluda ka uuesti kohtusse minemist, et tuvastada kuritahtlik elatise maksmisest kõrvahoidmine.K: Minu abikaasal on 2 last eelmisest suhtest, eelmine elukaaslane siis pani talle alimendid peale ajast mil nad koos elasid? Kuidas see võimalik on!!? Nüüd tal on ka minuga poeg. aga tegelikult sooviksin vastust sellisele asjale, et tavaliselt jäävad lapsed emale, aga mix siis peavad mehed nn alimente maksma kui naine ise minema tõmbas teise mehe juurde ja saatis siis minu mehe nn pikalt? Kuidas ta saab siis alimente nõuda, ega mees süüdi polnud selles, vaid tema leidis kellegi teise? Kuidas selle vastata. Mina arvan et need seadused on kyll väheke mööda selle asja poolest!!!

V: Eestis ei sõltu elatisraha sellest, kes kelle maha jättis, vaid peaasjalikult konkreetse lapse vajadustest. Teie argumendid läheksid ehk arvesse itaalia kohtus, seal tõestab üks teise truudusetust ja nõuab lahutust ja alimente oma elatustaseme langusest lähtuvalt. Aga vastused — kui elatise väljamõistmisest ajast arvates on vanema majanduslik olukord halvenenud või kui mehel on kolmas laps, kes elatise väljamõistmise tõttu osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, võib kohus elatise suurust vähendada. Selleks peaks aga kohtu poole pöörduma. Asjaolu, kes kelle maha jättis ei oma siinkohal tähtsust. Elatist saab nõuda aasta tagantjärele, kui aasta jooksul pole last toetatud.

K: Mul tuttav pere, kus mehel eelmise naisega laps(ed) ja uue naisega ka laps. eelmine naine nõuab pidevalt raha, raha, raha. Praktisliselt kogu mehe raha läheb exnaisele ja uus pere vaatab kuidas kuu lõpuni ära elada. kas uus laps on riigi ja seaduste silmis mitte keegi? kas temale ei olegi süüa vaja? tundub, et ei ole, sest seadus nõuab kogu raha exnaisele ja nii palju kui mina tean, siis see ex teenib väga hästi ning kogu isalt saadud raha läheb reisimisele, meigile ja pidudele.

V: Sama mis eelmine vastus- kontrollige, kas mehe kõik lapsed on võrdses rahalises olukorras, nimelt on võimalik elatisesummat kohtus vähendada, kui näiteks kodus kasvavale lapsele jääb elamiseks oluliselt vähem.K: Küsimus aga siis kah: millal muutuvad seadused selliseks, et nad ka reaalselt seda eesmärki hakkavad täitma, milleks nad on loodud? Minu isiklik arvamus on, et oma lastele elatise mitte maksmise tagajärjed peaksid tegema nende vanemate elu nii ebamugavaks kui vähegi saab — Nt kaotada viisavabadus eur. riikides reisimiseks — Kui ikka oma kohustusi ei täida, siis ära reisi või taotle viisat — ja seleta ametkondadele milles asi. Päris reisimist/töötamist muidugi keelata ei saa, aga piirangud võiksid ju olla. Teine asi mida võiks ju sisse viia oleks ka ettevõtetes juhtfiguuridena esinemise keelamine. Vot. Need oleksid ehk asjaolud mis võiks ka REAALSELT midagi muuta.

V: Asja muudab siiski ühiskondlik hukkamõist, et sind enam ei soovita avalikult esinema, kui sa oma lastest ei hooli.

K: Mida teha juhul, kui laste isa jääb töötuks ning tal ei ole võimalik lapsi mõndaaega toetada? Kohtusse asjaga minna ei kavatse, sest isa teeb endast kõik oleneva, et sellest olukorrast välja tulla ning vähemalt taskuraha saavad lapsed temalt. Sellises olukorras ei ulata riik siin mingit abikätt, lähed toetust paluma, siis öeldakse andke asi kohtusse. Ja toetuste puhul on veel suht ebaõiglane, et isegi sellises olukorras ei arvestata kodulaenu kulude hulka. Meie elame hetkel lastega peost suhu ja riigilt mingit abi ei saa…

V: Sotsiaaltoetuse puhul on vaja tõesti nö olukorda, kus elatis on ametlik ja saab ka ametlikult näidata, et raha pole laekunud. See reegel on selleks, et muidu oleks ilmselt ka selliseid kavaldajaid palju, kes tegelikult saavad raha, aga riigilt võtavad veel lisaks ja tõelistele abivajajaltele ei jaguks. Saan soovitada ainult ametlikku elatist näiteks maksekäsu kiirmenetlusega. Kui hiljem olukord normaliseerub, siis võib ju ametlikust elatisest uuesti loobuda. Kurb on asjaolu, et sageli käsitletakse ametlikku elatist kui mingit trahvi teisele vanemale. Tegelikult see ju nii pole, vaatamata ametlikule elatisele võib isa taskuraha anda vanemad asju sõbralikult ajada

K: Elatisraha kohtu kaudu välja mõistetud aga makse peab saaja maksma, kas kohtutäitur võtab sellest summast maksu maha, mis minu arvele kannab või pean seda mina kuidagi maksma.Kui pean mina maksma, siis kuidas?

V: Tulumaks arvutatakse järgmisel aastal tulumaksu deklaratsiooni esitamisel ning siis tuleks see ka maksta. Kui te ei oska, minge maksuametisse, seal aidatakse lahkelt tulumaksu deklaratsiooni täita.K: Ja endiselt mees on ainult rahakotiks,kui lapsega suhteid sppvib hoida siis teine pool saadab pikalt ja kasvatab lastki selles usus et uus mees majas on nüüd uus issi ja nö vana issi,teda võib nimepidi kutsuda. Mida võetakse ette selliste emadega, kes täiesti tahtlikult ei lase lapsi isadega kokku?

V: Lapsevanemal on õigus osaleda oma lapse elus. Kui vanemad ei saavuta omavahel kokkulepet, siis on võimalik suhtluskorra määramiseks kohtu poole pöörduda ning kui ema suhtluskorra määramisest hoolimata teeb takistusi lapsega suhtlemiseks, siis on võimalik ka ema selle eest karistada. Seega, kui ei võimaldata lapsega kohuda ja ühiselt aega veeta, siis tuleb ka sellel teemal kohtusse pöörduda, kus seatakse siis kehtima kord, mitu korda kuus ja kui pikalt teine vanem lapse endale saab. Kahju, kui peab käituma nii radikaalselt, aga oma lapse nimel on see õigustatud.

K:Kuidas reaalselt lapsed saavad kohtu kaudu nendele väljamõistetud elatise kätte? Kohtutäitur ei ole selleks võimeline,politsei määrab trahvi — isa maksab trahvi ära, elab edasi, tõõtab, sööb, elab, sõidab autodega, surnud ju ei ole-ilma rahata seda ju teha ei saa. Sealt peaks kõik vastused algama.

V: Siin ma olen Teiega sama meelt, et õiged probleemid alles hakkavad, kui teine pool on osav ja kuritahtlik, ja seda juhtub üsna tihti. Selle probleemi vastu ma algatasin “elatisfondi” laadse seaduseeelnõu Riigikogus, mis ei leidnud kahjuks toetust. Tollal oli see nii, nüüdseks on ehk ühiskonna surve veidi tugevnenud, ja ma loodan, et ühel heal päeval saab taoline idee seaduseks. Seni aga peavad üksikvanemad üsna vaprad olema.

K: Miks ei saa sotsametist rahasid kui pole laste isalt kohtu kaudu alimente nõudnud minu lapsed pole 8 aastat oma isa näinud ega ka helistanud pole ka mina temaga enam rääkind kui siis viimati kui ta mul lõualuud ja käe luu kätki peksis sellisega ei tahagi ju rääkida ja midagi küsida riik peaks ikka selliseid toetama ja arvan et ma pole ainus naine kes on sellises olukorras.

V: Kahjuks algab kõik kohtust elatise nõudmisest või kui on tegemist reaalse ohuga lapsele, siis on võimalik isalt ka vanemlike õiguste äravõtmine. See aga ei vabasta vanemat kohustusest oma järeltulijat ülal pidada. Mina soovitaks elatis välja nõud, et kasvõi kunagi hiljem tõestada, et ta pole lapsi toetanud ning et lapsed ei pea teda ülal pidama kui ei taha.K: Laps on 13a,isa pole alimente mitte kunagi maksnud,kuigi on kohtu kaudu välja mõistetud.Kas on seetõttu võimalik võtta isalt ära isaõigused, et lapse täiskasvanuks saaamisel ei jääks lapsele kohustust isa hooldada?

V: Analoogselt laste ülalpidamise kohustusele lasub ka täisealiseks Saanud lapsel kohustus üleval pidada oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kui laps seda kohustust ei täida, mõistab kohus vanema nõudel lapselt (lastelt) igakuise toetuse välja. Samas võib kohus jätta vanemale hüvitise välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuse täitmisest kõrvale. Seega puudub kohustustest vabanemiseks otsene vajadus vanemaõiguste äravõtmiseks.

K: Elatiselt läheb täie rauaga tulumaks maha. Kas te ei arva, et see on ülim tobedus, peaks olema tulumaksu vaba. Selline seadus peaks ammu vastu võetud olema, tainapead.

V: Tulumaksu kohustus lasub elatise saamisel juhul, kui summad on tasutud notariaalse lepingu või kohtuotsuse või kohtumääruse alusel. Üldjuhul arvestatakse elatise väljamõistmisel nimetatud asjaoluga, kuid see sõltub suurel määral elatise nõudjast endast. Samal ajal saab elatise maksja
tulumaksu tagasi küsida.

K: Mida teha,kui laste isa ei ole nõus elatist maksma ja teadlikult käib tööl mustalt,et ta ei peaks elatist maksma. tal on kohustus olnud maksta elatist juba jaanuaris 2009.

V: Analoogsed vastused, mis eelmistelegi, kohtusse. Ning proovige leida tunnistajaid ja tõendid, millises firmas ta mustalt töötab.

K: kohus määras, et lapse isa peab maksma alimente iga kuu pool miinimum palgast(umbes 2000 krooni) sellest ajast on möödunud 4a, ja lapse isa on vaid paar korda alimente maksnud.kuna mul on uus perekond, ja ma olen alati ise last ülal pidanud,ei taha ma last anda nahtavale oma endisele abikaasale, kuna ta pole toetanud meid nagu oleks pidanud. nüüd aga ta ahvardab et annab asja kohtuse, kuna ma ei naita talle last, mille peale ma ütlesin et ma teen siis väljakannet pangast kus on näha et nende aastate jooksul ta pole meid toetanud ja et mul on see pärast 6igus talle last mitte näidata,kuna ta meid ei toetanud ja ei toeta.kas ma  pean tema ähvardusi kartma?mida ma pean tegema ja kuhu pöörduma,ametlikult eestis(seda ta hõõrub mulle nina ette, et ma ei saa temalt midagi n6uda ja kohus ei saa migadi teha talle) ta on töötu,kuigi ise töötab soomes ja minu teada ka mitte ametlikult.

V: Elatise maksmine ja suhtluskord on kaks erinevat asja. Seaduse kohaselt: mõlemal vanemal on kohustus last üleval pidada ja teine vanem ei tohi teha takistusi lapse ja lapsest eraldi elava vanemaga suhtlemisel. Seega on isa igati õigustatud suhtluskorra määramiseks kohtu poole pöörduma. Mis aga puudutab elatise kättesaamist olukorras, kus vanem hoiab tahtlikult kõrvale elatise maksmisest, siis selles osas on vastused eelnevalt olemas.

K: kallid naised! mida ma ütlen ei peaks te võtma solvanguna aga… miks teete igasugusega lapsi? laps pole lelu ega loom… täpsemalt kui tahame endale kodulooma peame ka enne mõtlema kas oleme piisavalt suuteline pakkuma talle norm elu. paljud aga mõtlemas et kui saan lapse siis kohe olen tark, täiskasvanu, õnnelik pere jne mehed on sead ja ainult mõnest saab hea põrsas :D aga naised teie… ajab vihale kui vaatan palju on naisi kes avab silmad sis kui lapse(ed) kaelas ja laste isa kõnnib minema. sry naised aga teie suguõed on lurjused! teate naised pika testi ma pean tegema kui ma tahan endale tõupuhast hundikoera ja sis omanik otsustab kas ma sobin kasvatama koera? omanik käitub õieti kui paneb mind proovile! teie aga teete karja lapsi valmis ja vastutustunne puudub. isegi
kodulooma ei kohelda nii (ei tohigi kohelda) naq teie kergemeelselt panete kannatama lapsi. kui mina teeksin seadusi ja omaksin piisavalt võimu kontollimiseks tõmbaksin sellised pered tugevalt liistule!
naised ma ausalt ei mõista teid… teismelisena on teie areng poistest  tugevalt ees… te ei mängi enam nukuga kui poisid on veel lapsed… aga sis korraga saate “täiskasvanuks” ja uus mänguasi on teile elav laps. miks te ei teadvusta endale et teie uus “mänguasi” on elav pisike  inimene kel pole veel jõudu ennast kaitsta aga kes vajab eluks lisaks õhule ka toitu, ema-isa, armastust, õrnust, kallistusi, puhast kodu jne selleks et olla õnnelik ja täieõiguslik kodanik.

V: Jutus on iva sees, samas ei anta elus ühelegi ettevõtmise õnnestumisele
garantiid kõrgemalt poolt kaasa. Mõni pere läheb ikka lahku vaatamata
kauaaegsele testimisele ja suurele armastusele.

K: Kuidas on reguleeritud elatisraha kunagi vabaabielus olnud, kui nüüd mitte koos olevate vanemate korral?

V:. Lapse ülalpidamise kohustusel (elatise maksmise kohustusel) vahet ei ole, kas laps on sündinud abielus olles või siis nn vabaabielust. Elatise nõudel ainukeseks erinevuseks võib olla see, et nn vabaabielu puhul peab lapse ema hakkama eeskätt nõudma isaduse tuvastamist juhul, kui isa seda
eitab. Abielus sündinud lapse isaks märgitakse sünnitunnistusele automaatselt lapse isaks emaga abielus olev mees.

K: milline on sellisel juhul ülalpidamiskohustus?

V: Ülalpidamise kohustus on sama, mis abielus sündinud lapsel

K: kui mees võimaldab naisele ja lastele elamispinna ja katab KÕIK kulud (mis on elamispinnaga seotud), kas siis on veel õigus nõuda elatisraha?

V: Üldjuhul on elatusraha siiski erinev elamispinnaga seotud kuludest. Kohtus võib see olla argumendiks, kuid kohus määrab kindlaks elatise lapsele ning sellisel juhul on vanema enda asi, kas ta tasub edaspidi elamiskulusid või mitte. Pooled võivad omavahel ka kokku leppida, et teine vanem tasub kõik lapsega seotud kulud.

K: Kas naisel on ka mingeid kohustusi kulutusi katta, kui mees on taganud elamispinna, on taganud naisele auto, maksab elatusraha lastele ja hoiab last vähemalt 50% ööpäevas (ka näiteks öösel lastevalves olles)?

V: Mõlemal vanemal on kohustus oma last üleval pidada

K: Kas enamus kulutusi kattev ja lapsi reaalselt igapäevaselt hoidev isa peaks veel maksma lisaks elatisraha?

V: Elatis määratakse selle vanema nõudel, kelle juures laps reaalselt elab. Kui laps ei ela emaga ning isa tasub lapsega seotud kulud, siis ei lasu isal kohustust elatist maksta. Kui elatis on aga ema nõudel kohtu poolt välja mõistetud, siis lasub isal kohustus kohtu poole pöörduda elatise tasumise kohustuse muutmiseks.

K: Selline asi,et lahkhelide tõttu ei elanud ma kummagi vanema juures. Isa saatis alimendid ema kätte ja tema raiskas need oma suva järgi kõik ära ca 10 aasta rahad.Rahasummad olid väga suured.Kas mul on õigus neid minule mõeldud rahasid veel miskitpidi tagasi küsida?

V: Tegemist on probleemse olukorraga. Elatise nõude oleks pidanud mõlema vanema vastu esitama isik, kelle juures lapsena elasid, ehk siis sind reaalselt kasvatav isik. Tagant järele on ülimalt raske midagi nõuda (elatise nõuet saab esitada üksnes 1.a. võrra ning alusetu rikastumise alusel esitatud nõue aegub 3.a.jooksul alusetust rikastumisest teadasaamisest). Samuti tekib küsimus tõendamise osas.

K: Minu lapse isale on kohtu kaudu elatisraha määratud. on üle 30 000 maksmata jätnud. sai politseisse ka antud nagu kohtutäitur teha soovitas aga politsei ei saanud midagi teha, kuna mees töötab mustalt ja arvele midagi ei laeku. nüüd oli veel kõige tipp see, et ta palus minult rahasumma vähendamist, kuna ei pidavat jõudma raha maksta nii nagu ta varem suutis (elatis raha on miinimum määratud). lisaks oleme veel kohtus käinud, kunata tahtis, et kohtu kaudu määratakse kohtumiskord ja nö võrdseid õigusi lapsele. nüüd ta siis käibki nö last vaatamas, et kas pole nälga surnud. endal on tal noor naine ja kolmetoaline korterkus nad kahekesi elavad. isegi last tullakse 200m vahemaa tagant autoga vaatama, näha küll pole, et inimesel raha puudub

V: Siis jääb üle välja uurida, millises firmas ka mustalt töötab, rääkige oma kohtutäituriga sellest, ta oskab nõu anda. Kohtus aga peate tõestama tema kõrget elustandardit, mis võimaldaks elatist maksta, sest kohtus ei loe töötus, vaid nö “kaks tervet kätt ja autoliising” mis näitavad, et tegelikult pole asi selline mida soovitakse näidata kohtule.

K: Mehel eelmisest abielust 2 last, tasub elatist, tasus elatist isegi siis kui oli töötu(laenas teistelt). Kuid hetkel seis nii et endine naine töötu, elab elatisest. Poeg soovix asuda kutsekasse õppima, kuid ema ei ole nõus. Mees aga tahab ka, et laps läheks teise linna kooli:
1. kas mees võib tasuda elatist otse poja kontole? ta on 16 aastat vana, ja tasuksime juurde veel raga, mis kulux uues koolis elamiseks ja õppimiseks.

V: Elatise suurust on võimalik vähendada kohtu poole pöördudes, ning kohtul on õigus vähendada elatise määra alla miinimummäära juhul, kui teine laps jääb vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (lapsed), samuti muudest seadusest tulenevatel asjaoludel;

K: kas sellisel juhul on endisel naisel õigus pöörduda kohtusse, et ta pole elatist oma arvele saanud? Ja siis on tekkinud ka kysimus seoses elatise suurusega.

V: Kui kohus on elatise määranud, siis puudub alus summa tasumiseks lapse kontole, v.a. poolte kokkuleppel või lapse täisealiseks saamisel;

K: Miks on just määratud et miinimum lapse kohta on 2175,- kuigi näitex riigi poolt toetustex on määratud väiksemad summad yhe inimese kohta (oli vist 1000). Näitex meil nii et siis kahe lapsele tasume 4350, mehele kätte jääb tihti 3000-4000 ja peame ära elama, laps ka meil. Ehk teisi sõnu tekib tunne et mees peab üleval ex naist, 2 last pluss abikaasa lapsega, ehk siis 6 inimest :)
Mix ei arvestata inimese sissetulekut ja ülalpeetavate inimeste kogust ja selle põhjal määrata elatist, et olex võrdne kõigile, kohati tekib tunne et maksab üle oma võimete.

V: Laste ema võib väljamõistetud elatise kättesaamiseks pöörduda kohtutäituri poole või kui summat ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, siis kohtusse selle väljamõistmiseks. Kokkuvõttes ma soovitan siin lapsega rääkida, et ta aitaks emaga sõlmida kokkuleppe elatise maksmiseks lapse enda kontole. hea kui see kokkulepe oleks lihtkirjalik.

Suur tänu kõigile küsijatele ja vastajale Reet Roosile.
Kohtumiseni!