Šoppamine — ohtlik meelelahutus
Kristi end suureks ostusõltlaseks ei pea. ”Paar korda kuus ikka luban endale uusi asju. Sellist asja ei ole, et kui palgapäev käes, siis esimese asjana põrutan poodi ja ostan kõike, mis ette juhtub,” sõnab noor naine, kelle pangaarvel on alati veidi raha. Nii pea alatasa palgapäeva ootama. Palgapäeval ostab ta toidupoest midagi erilisemat ja valmistab midagi uut ja maitsvat.
Kristi nõrkuseks on kõikvõimalikud magusalt lõhnavad kreemid ja parfüümid. “Olen valmis kulutama ka heale toidule,” kinnitab Kristi. Suurt ohtu ostlemine talle ei kujuta. Aeg-ajalt ikka juhtub, et poodi minnes ostusoove polegi, kui midagi ilusat jääb ometi silma. Kord aastas lubab Kristi endale ka suuremat sorti šoppamist — käib koos sõbrannadega Helsingis.
Pipi (nimi muudetud) peab end kontrollivaks ostusõltlaseks. “Mulle meeldib otsida ja head asjad võimalikult odavalt kätte saada. Üldiselt mõtlen alati enne poodi minekut välja, mida tahan ja üritan sellest ka kinni pidada. Aga kui teele satub midagi, mis väga meeldib, mõtlen pisut ja teen ostu ära. Hiljem põhjendan enesele pikalt ja põhjalikult, et MIKS mul just SEDA asja vaja oli.”
Pipi ei löö palgapäeval kogu raha laiaks, vaid teeb plaani ning maksab arved ja jätab varusse summa — igaks juhuks. “Alati jätan ka mingi summa, mida võin süümepiinadeta kulutada,” on Pipi elutark.
Oma nõrkuseks peab ta rõivaid. “Sageli on raske leida seda, mida endale peas ette kujutasin. Seega, tihti juhtub, et tulen poest välja mõne esemega, mida polnudki plaanis osta. Kuid seni, kuni arved makstud ja kõik on tasakaaalus, ei näe ma šoppamises probleemi,” kinnitab ta.
Psühholoog-terapeut Lilian Reinsoni kommentaar
Väga levinud käitumismustriks kaasaegses lääne ühiskonnas masenduse või halva tuju leevendamiseks on minna šoppama. Sellest on saanud meelelahutus. Šoppamine võib olla lõbus või tüütu tegevus, kuid neile, kes on sellest sõltuvuses, ei tähenda see kumbagi.
Kompulsiivne (sunduslik) šoppaja ehk ostusõltlane ostab rohkem kui tal vaja on, ning kulutab enam raha kui ta endale lubada võib selleks, et tunda ennast paremini. Nagu iga sõltuvuse puhul, nii leiab ka ostusõltlane peagi, et kompulsiivne ostmine tekitab märksa rohkem ebameeldivusi kui naudingut. Ta kogeb kõiki peamisi sõltuvusega seotud sümptomeid.
- ostab, et parandada meeleolu.
- tunneb end šopates hästi, kuid meeleolu halveneb kohe pärast ostu.
- kodus on palju asju, mida ta ei ole kunagi kandnud ega kasutanud.
- võlad kasvavad üle pea, kuid ta ei suuda ostmist lõpetada.
Kompulsiivsed ostjad usuvad, et šoppamine tekitab parema tunde. Nad ostavad sageli siis, kui tunnevad masendust, üksindust, igavust või viha. Šoppamine pakub leevendust halbadele tunnetele. Sel ajal kui nad raha kulutavad ja ostavad, tunnevad nad eufooriat, meeleolu tõusu, mis sarnaneb selle tundega, mille tekitavad narkootikumid. Ostma lähevad nad sageli ettekavatsematult, kontrollimatul viisil ja ostavad asju, mida ei vaja ning kulutavad rohkem, kui peaksid. Seejärel tunnevad nad häbi, masendust ja süütunnet, mida õnnestub alla suruda vaid lühikest aega. Meeleolu tõstmiseks tuleb aga minna taas šoppama. Sel viisi kujuneb suletud ring, mis kõneleb sõltuvusest. Valdav enamus ostusõltlastest (erinevate allikate andmetel kuni 98%) on naised.
- Kas sul on raskusi oma väljaminekute kontrollimisel?
- Kas koged elevust/kõrgendatud meeleolu šoppamise ajal?
- Kas sinu lähedased muretsevad, et sul kulub šoppamisele liiga palju aega/raha?
- Kas juhtub, et leiad end šoppamas, kuigi olid varem otsustanud/lubanud seda mitte teha?
- Kas ostmine on tekitanud probleeme muudes eluvaldkondades nagu lähisuhted, rahaline olukord, sotsiaalne elu?
Ostusõltuvuse tekkepõhjuseid võib olla mitmeid. Uuringud on näidanud seoseid madala enesehinnangu ja ostusõltuvuse vahel. Ostma sunnib ka üksindus, kurbus või viha. Kui need kolm probleemi leiavad lahendus, siis on ka ostuhullusega lihtsam toime tulla.
Allikas: sekretar.ee
