Tahad säästa, aga ei õnnestu? Loe, millised on põhilised vead, mida raha säästmisel tehakse

 (4)
Tahad säästa, aga ei õnnestu? Loe, millised on põhilised vead, mida raha säästmisel tehakse
Foto: Unspalsh

Starfish Academy asutaja ja rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe selgitab uuel veebikoolitusel „Praktiline juhend raha säästmiseks”, et raha säästmiseks on vaja luua süsteem, mis on tegelikult väga lihtne, ent ta toob välja ka vigu, mida tihti kiputakse tegema. Arumäe sõnul on oluline teadvustada enimlevinud vigu, et osata neid ennetada ning tänu sellele tagada, et süsteem hakkaks meie kasuks kiiremini tööle.

Kuue kulu konto süsteem

Arumäe sõnul on eduka raha säästmise saladuseks toimiv süsteem, kus raha jaotatakse kuue konto vahel. “Kui me varasemalt omasime ühte põhikontot, kust kaudu me kulutusi tegime, siis me teeme selle konto lahti väikesemateks taldrikuteks ning hakkame teadlikult erinevateks eesmärkideks sinna raha kõrvale panema,” selgitab ta.
Esimesele kontole peaks jääma elamiskulud, kus makstakse ära eluasemega seotud kulud, söögi- ja kommunaalkulud, mis igakuiselt välja lähevad. Sellele kontole võiks lõppeesmärgina jääda 55% tuludest. Teine konto on pikaajaliste säästude konto, kus võiks ideaalis olla 10% sissetulekutest suuremateks ostudeks või ootamatusteks.
Kolmas konto on meelelahutuse konto, kuhu võiks samuti minna 10% sissetulekutest ning selle mõte on kogu sealolev raha kulutadagi igakuiselt meelelahutusele, et süsteemi rakendamine oleks meeldivam. Neljas konto on enesearengu konto, mis on mõeldud selleks, et uusi teadmisi omandada. On see siis mingite raamatute ostmine, kursustel osalemine, coach’i või mentori palkamine.
Viies konto on rahalise vabaduse konto, mis on tulevikuseeme kasvama panemiseks. Sinna alla lähevad kõik erinevad investeeringud alates ettevõtlusest, kinnisvarast, pabervaradest ja muudest võimalikest investeeringutest, mida tulevikus teha plaanite. Kuues konto on heategevuse konto, kuhu pannakse ideaalis 5%, et toetada südamelähedasi heategevuslikke projekte.
“Kõik kuus kontot on vajalikud selleks, et me teadlikult oma kulusid soovitud proportsiooni järgi jagaksime,” selgitab Arumäe.

Seotud lood:

Tasuks leida tugiisik
Esimese tüüpilise veana hakatakse Arumäe sõnul seda süsteemi rakendama üksinda ja paraku oleme sel juhul sageli selle süsteemi elluviimise puhul ise endale kõige suuremad vaenlased. “See süsteem on iseenesest lihtne, aga selle järjepidevaks rakendamiseks on vaja enesedistsipliini ja siinkohal paljud libastuvad,” selgitab ta ja ütleb, et seetõttu on mõistlik leida endale tugiisik, kellega seda koos ellu viia. Tugiisikuks sobib näiteks mõni sõber, pereliige või tuttav, kes tahab ka raha säästmise süsteemi rakendada ja teineteisele toeks olla.

Ei tasu alustada liiga suurelt
“Teine viga, mida kiputakse tegema, on see, et süsteemiga alustajad tahavad kohe suure summa, näiteks 20-30% säästmiskontodele jaotada. Kui te ei ole varem säästmiseks raha kõrvale tõstnud, siis see 20-30% protsendiline hüpe võib esialgu olla päris suur ja selle tulemusena võib juhtuda see, et järgmisel kuul mõistate seda, et tegelikult ei saa te endale sellist säästmismäära veel lubada ja hakkate kandma raha arvete maksmiseks kontodelt tagasi,” räägib Arumäe, see aga seab ohtu kogu säästmise protsessi. Seetõttu on oluline, et jaotaksite raha säästukontodele selliselt, et te seda rohkem ei puutu ja peate olema kindel, et suudate uute seatud elamiskuludega hakkama saada. Seega Arumäe soovitab alustada väikeste sammudega.

Säästmisega saab tegeleda juba täna
Kolmas viga, mida sageli tehakse, on see, et tunnistatakse, et tõepoolest süsteem endale esimesena maksta on hea, aga öeldakse, et ma tahan kõigepealt oma sissetulekuid kasvatada, alles siis ma hakkan sellega tegelema. “See on väga tüüpiline vastuväide või vabandus, millega lükatakse otsust kohe alustada edasi ja sageli inimesed arvavad, et on olemas ainult kas üks valik või teine valik - kas ma säästan või ma tegelen sissetulekute kasvatamisega. “Tegelikkus on see, et need käivad käsikäes ja meil on võimalik hakata säästmisega tegelema juba täna, isegi kui sissetulekute tase ei ole võibolla seal, kus te seda sooviksite näha,” ütleb ta.
Neljas viga on see, et kärbitakse valesid kulusid. Reaalsus on ka see, et kõiki kulusid me ei saagi kärpida, osadel kuludel on meie igapäeva eluks vajalik mõju ja kui me midagi sealt kriitilist ära võtame, siis kokkuvõttes võib olukord isegi halvemaks minna,” tõdeb Arumäe. “Peaksime väga hoolikalt läbi vaatama, kuidas kulude kärpimine meid laiemas pildis mõjutab ja võibolla leidma ka mingeid muid valikuid, mis teeks selle meie jaoks lihtsamaks.”

Raha tagasi kanda ei tohiks

Viies viga on see, et kantakse raha tagasi ehk kui meie elamiskulude kontol ei ole kulude katmiseks piisavalt raha, on see suur punane lipp, et tegelikult sinu kulud ongi liiga kõrged ja sa peadki leidma viisi, kuidas seda olukorda kiiresti parandada. “Kui sa satud sellisesse olukorda, kus sa tunned vajadust oma säästukontodelt raha tagasi kanda, siis sel hetkel peaksid kindlasti peatuma ja hindama olukorda uuesti, kas see on ikkagi tõepoolest hädavajalik, sest rahalise tervise säilitamiseks on alati parem võtta hoog maha, korraks peatuda ja mõelda läbi, leida mingi muu lahendus,” soovitab Arumäe.

Kuues viga võib olla isegi üllatav, sest osade inimeste arvates peaks see süsteem olema keerulisem. “Väga huvitav on, et osad inimesed justkui tahavad ise teha selle endale keerulisemaks, kui see tegelikult on,” toob Arumäe välja. “Kui nad näevad, et see on küllalt lihtne, siis midagi on nende arvates valesti ja seetõttu lisavad nad ise mingeid täiendavad reegleid ja detaile juurde, mis teeb selle asja palju keerulisemaks.”
Seitsmes viga, mida tehakse on see, et mõned inimesed üritavad säästmist hoopis liigselt lihtsustada, jättes pangakontod üldse tegemata. “Nad kasutavad näiteks alternatiivina Exceli arvutustabeleid ehk siis justkui dubleerivad pangakontot ja proovivad seda olukorda jäljendada,” toob ta näiteks.

“Selle miinuseks on, et üks oluline osa süsteemist ongi see, et kui me logime enda pangakontole sisse, siis saame kohe täieliku ülevaate sellest, kuidas meil rahaliselt praegu läheb,” toob ta välja. Kui peame seda arvutust kuskil mujal, siis tegelikult osa süsteemist jääb rakendamata ja kui see seetõttu ei hakka kellegi jaoks tööle, siis sageli süüdistatakse süsteemi, mitte seda, et ma ei ole seda süsteemi ise õigesti kasutanud.
Need on seitse tüüpilist viga mida raha säästmise süsteemi rakendamisel tehakse. Kui suudame neid vigu vältida siis me oleme palju lähemal sellele, et see süsteem hakkab meie kasuks kenasti tööle ja liigume tugevama majandusliku tuleviku poole.