„Mõned kuud tagasi ütles mees, et maksab edaspidi ise arved — öelgu ma talle vaid summa. Algul tekitas see minus pisut kahtlust — miks ta minu kätte enam oma kaarti ei usalda? Siis mõtlesin, et olgu peale, peaasi, et arved makstud on. Ütlesin mehele iga kuu alguses, kuhu ja kui palju raha anda või panna ja kõik sujus vanas vaimus. Paar kuud tagasi tuli mu mees õhtul koju ja näitas oma uut ostu — ta oli soetanud endale iPad-i tahvelarvuti. Teades, kui palju need maksavad, küsisin, et kust ta küll selle summa leidis. “No, eks ma olen juba pikalt alles ka hoidnud,” ütles mees. Tõsi, ega mu mees väga palju enda peale kuluta. Pealegi sain aru, et kuna mu mees peab tööasjus ka reisima, on tahvelarvuti kaasas kandmine oluliselt mugavam.

Suur “pomm” plahvatas aga eelmisel nädalal, kui käisime mehe töökaaslase 40ndal juubelil....“