Tüli majas: mees valetas mulle, kui palju ta tegelikult teenib! Miks ta mind ei usalda?

 (207)
Tüli majas: mees valetas mulle, kui palju ta tegelikult teenib! Miks ta mind ei usalda?
Foto: Shutterstock

Olen mehega juba üle kaheksa aasta ühist majapidamist jaganud. Abiellusime üpris noorelt, kui kumbki oli alles kahekümnendate alguses, leivad olid ühes kapis ammu enne pulmapäeva. Lapsi meil veel pole, kuid suuri kulutusi on ikka — kummalgi on oma auto, arved vajavad maksmist, lõunamaad külastamist ja loomulikult kõhud täitmist. Pere eelarve koostamise võtsin üsna varakult enda peale — teadsin täpselt, kui palju mees teenib ja kui palju mina. Kuna mees teenis minust tervelt 30% rohkem, siis oli loomulik, et tema palgast läks ka suurem panus majapidamisse. Mõlemad olid selle korraldusega rahul.

Kuna teadsin täpselt nii mehe kui enda sissetulekuid, tegin igal kuul plaani, märkides ära kuhu ja kui palju raha sel kuul läheb. Kuna tegelen ka tööl raamatupidamisega, siis oli see justkui sisse kujunenud harjumus ja ma teadsin unepealt, palju läheb söögile, arvetele, meelelahutusele, reisi eelarvesse… Mehel ei olnud midagi selle vastu, et ma rahaasjad enda kanda võtsin. Kasutasin tema kaarti arvete maksmiseks ja tegin sellelt ülekandeid meie säästuarvele, samuti võtsin sealt poole toidule ja meelelahutusele kuluvast summast.

Seega teadsin ma ka täpselt, kui palju raha meile kummalegi kuus endale kätte jääb. Pärast seda, kui mehe kontolt läksid maha arved ja muud kohustuslikud summad, jäi talle kätte umbes 300 eurot ja minule 400. Ma ei näinud selles erilist ebakõla, sest naisena kulutan ma niikuinii rohkem — polnud mu abikaasa eriline väljaskäija ja riideidki ostis siis, kui ma meelde tuletasin või kulunud kohale osutasin.

Seotud lood:

Mõned kuud tagasi ütles mees, et maksab edaspidi ise arved — öelgu ma talle vaid summa. Algul tekitas see minus pisut kahtlust — miks ta minu kätte enam oma kaarti ei usalda? Siis mõtlesin, et olgu peale, peaasi, et arved makstud on. Ütlesin mehele iga kuu alguses, kuhu ja kui palju raha anda või panna ja kõik sujus vanas vaimus. Paar kuud tagasi tuli mu mees õhtul koju ja näitas oma uut ostu — ta oli soetanud endale iPad-i tahvelarvuti. Teades, kui palju need maksavad, küsisin, et kust ta küll selle summa leidis. “No, eks ma olen juba pikalt alles ka hoidnud,” ütles mees. Tõsi, ega mu mees väga palju enda peale kuluta. Pealegi sain aru, et kuna mu mees peab tööasjus ka reisima, on tahvelarvuti kaasas kandmine oluliselt mugavam.

Suur “pomm” plahvatas aga eelmisel nädalal, kui käisime mehe töökaaslase 40ndal juubelil. Saan sünnipäevalapse abikaasaga hästi läbi ja sättisimegi end veiniklaaside taha mõnusalt juttu puhuma. Teemaks tulid talvised puhkused ja naine uuris, kuhu me sel aastal puhkama lähme. Kuna me olime aga mehega mõnda aega tagasi otsustanud puhkuse edasi lükata ja vannitoas remondi ära teha, siis ütlesingi, et kuna rahadega on pisut kitsas, siis lükkub puhkus vist kevadesse.
“Kitsas?” imestas naine, “isegi pärast kopsakat palgatõusu?” Minu kuklasse tõusnud kulme nähes jäi naine vakka ja võite isegi arvata, mis sellele järgnes. Pidasin sünnipäeva viisakalt vastu, aga niipea kui autouks kinni läks, küsisin mehelt, kas ta saab tihti palgatõuse nii, et ta ei pea vajalikuks neist mulle rääkida. Selgus, et mees oligi mõne kuu eest tervelt 20% lisa saama hakanud, sest võttis juurde veel mõningaid kohustusi. Miks sellest aga mulle ei räägitud?

“Ma tahan ise ka oma rahaasju korraldada,” oli mehe põhiargument. Mina jaotavat kogu tema raha “mujale”, ükskõik, et see “mujal” on meie ühine kodu ja toit! Sellest tõusis meeletu tüli, mis pole siiani vaibunud… Lahku me ei läinud, kuid suure vihaga otsustasime oma palgad üldse lahku lüüa, arvetega tegeleda kuidas kunagi, süüa osta nii kuidas juhtub… Olen mehe peale pahane ja ärritatud, tema aga ei mõista, miks ma tema rahast nii suure numbri teen. Kumbki ei anna järele ja ei teagi, kuidas sellest valest ja varjamisest üle saada. Kumma poolel siis õigus on? Kas minu, kes ma tahtsin majapidamist kontrolli all hoida või mehe, kes varjas mu eest oma salajast taskuraha, mille eest uusi tehnikavidinaid soetada ning noogutas mõtlikult kaasa, kui pakkusin välja, et reis tuleks rahapuuduse tõttu edasi lükata?